Parim asi, mis minuga sel nädalal on juhtunud... möödunud nädalal juhtus nii häid kui halbu asju, nagu elus ikka - käisime vanaemal külas, sõbrannal külas, poiss magas pühapäeval hommikuund kaks tundi (viimati juhtus äkki päris imikueas), sain veidi oma aega - lihtsad ja väikesed asjad, mis meele rõõmsaks teevad. Aga täiesti erakordne ja kindlasti parim sündmus on üks tutikas ja värske sugulane, kes veebruari asemel juba nüüd saabuda tahtis. Nii lahe ja nii põnev. Endal on mul 8-kuune lapsuke ja ometi tuli endalgi hiiglaslik beebiisu peale(ja sünnitus värskelt meelde). No nad on ju nii nunnud ja pisikesed ja erilised ja uued!
Järgmisena aga sellest, millised on minu ootused järgnevale 30le päevale. Praegu on selline kaamose moment, aga olen siiski lootusrikas, et 30 päeva jooksul saab mõned pooleli olevad asjad korda ajada, saab nautida palju toredaid hetki (igasugused pühad on näiteks vahvad ja tulekul on ju sõbrapäev, vabariigi aastapäev ja vastlapäev), saab selgust ja häid värskeid mõtteid. Oma magusaisud tahaks ka kuidagi kontrolli alla saada.
Kirjutamise väljakutse lõpetab kokkuvõttev teema: mis on möödunud kuu parimad ja halvimad hetked?
Ma olen see tüüp, kes igasugustest pisiasjadest vaimustub ja rõõmu tunneb, seega võin öelda, et sel kuul on palju toredat juhtunud (mul on väike uus sugulane, jejeejee!!). Samas on käsil ka negatiivne periood ja terve kuu on kaetud sellise tõsiduse looriga. Arvan, et pole just parim algus aastale, aga seda enam ma püüan oma pisirõõmude üle rõõmustada. Varsti on see periood möödas, halb maha raputatud ja rõõmude osakaal aina suurem! Midagi konkreetset eraldi välja ei toogi, vaid pööran pilgu juba veebruari ootele - olgu see siis veel lõbusam, produktiivsem ja üleüldse ilusam!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar