neljapäev, 12. jaanuar 2017

8-12/30 Kirjutamise väljakutse - Mõtteteradest, tugevatest külgedest ja muustki

Oeh, väike kutt ikka hoolitseb selle eest, et ma kirjutama ei jõuaks. Nüüd olen aga siin ja kavatsen siia jääda, kuni on valmis (või kui nõudlik hääl kutsuma hakkab). 

Kõigepealt alustan mõtteteradest/elutarkustest, mis mind kõnetavad (8/30).

Alustaks oma kunagisest motost: "Ära muretse sellepärast, mis tehtud, vaid sellepärast, mis tegemata jäi." Ilmselgelt valisin selle oma "motoks" mingis noores teismeeas, sest praegu ma sellega küll ei samastu. Pole ju mõtet kummagi pärast muretseda - mis tehtud, see tehtud ja mis tegemata, see tegemata. Parem võiks mõelda, kuidas edaspidises elus paremini toimida. 

Kuna mul hetkel mingeid lemmikuid mõtteterasid pole, siis sirvisin põgusalt üht aforismiraamatut(pikalt ei saa, kuna aeg on praegu suurim väärtus) ja leidsin isegi mitu toredat mõttetera, ent tooksin välja ühe: "Muidugi peaks igas olukorras iseendaks jääma, aga esmalt peaks iseendaks saama." 

Nüüd siis aga sujuvalt minu tugevate külgede juurde (9/30).
Ma arvan, et minu üheks heaks omaduseks on see, et kui ma mingi ülesande ette võtan, siis ma teen selle ära korralikult ja põhjalikult. 
Tööalaselt on veel kasuks tulnud see, et olen rahulik ja ei sekku konfliktidesse. Enamjaolt naistekollektiivis töötades olen kuulnud muidugi mägedejagu klatši ja sahkerdamist ja susserdamist, end olen püüdnud end üsna neutraalsena hoida. 
Veel olen ma (vähemalt enda meelest) positiivne, sõbralik, kohusetundlik ja vastutulelik. 

Järgmisena peaksin kirjutama millestki, millest ma mõtlen "Mis siis kui..." (10/30). 

Ausalt öeldes ma ei mõtlegi eriti nii. Unistada on muidugi tore, toidab fantaasiat ja nii, aga minevikku enda jaoks ümber mõelda või tulevikust ebarealistlikult unistada - ei näe väga mõtet. Eks vahel ikka, aga üldiselt mõtlen pigem realistlikele asjadele. 

Üks asi, millele ma põhjalikult pole mõelnud, kuna seda on võimatu välja mõelda, kus või kes ma siis oleks, aga põgusalt olen mõelnud sellele, et mis oleks, kui ma juba kooliajal oleks teinud haridusalaselt teistsugused valikud. Mitte kõige usinam loomus kokku pandud sobimatute õppekavadega (koolis oli mu jaoks enamasti nii lihtne, et mul ei tekkinudki harjumust õppida, kuna kõik käis nii kergelt) tõi tulemuseks siis selle, et... olen siiamaani keskharidusega, kuigi potentsiaali olnuks rohkem. Mul kohe kuidagi ei vedanud, kuna ma praegugi veel ei tea, mida ma päriselt teha tahaksin, seega ei olnud mul ka millegi poole püüelda. Oleks mul huvi olnud (või oleks praegugi), siis potentsiaali oli küllaga. Ma ei kekuta, et oi kui tark ma olin, aga õppetulemused olid head, käisin olümpiaadidel ja sain erinevaid võimalusi, ent hetkeseisuga on need vaid kooliaegseteks saavutusteks ka jäänud. 

Nüüd siis asume mu "põneva-põneva" päeva juurde (11. jaanuar 11/30). 

Tegemist oli väga tavalise ja küllaltki igava päevaga (meil ei olnud igav - mängisime, tantsisime, võimlesime, aga kirjeldada on igav), kui ärkasime veidi enne 7, sõime, käisime jalutamas, käisime poes, poiss tegi uinakuid, poiss käis vannis, poiss läks magama ja siis õhtul, kui pidanuks "minu aeg" hakkama, siis muidugi poiss ei leppinud muudmoodi, kui pidin ka temale juba varakult kõrvale ronima (mingi 20 paiku) ja seal siis vaikselt passima, kuni ise ka mingi kell 22 magama jäin.

Lõpetuseks kirjutan, mis mulle meeldib (12/30).
* magamine! (oo, 2017, kas sel aastal saan jälle magada? :))
* koerad
* kookide tegemine ja söömine
* lapsed
* soojas vees olemine (mullivannis, vannis, duši all)
* imelised lõhnaküünlad
* lugemine
* hea toit
* lapsele asju valida
* muusika kuulamine
* muusikalid

... ja nii edasi, mulle meeldivad paljud asjad! :) 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar