esmaspäev, 2. jaanuar 2017

7 ja esimesed Jõulud

Pärast eelmise aasta maid said kõik tavalised ja erilised hetked uue väärtuse. Mõne jaoks on need kogemused ja sündmused ju täiesti esmakordsed. Jagada neid esimesi hetki koos väikese maailmaavastajaga on kirjeldamatult äge kogemus. On nii palju asju, mida vaatan teises valguses, või mille vastu on tekkinud huvi just tänu sellele pisikesele kutile. 

Detsembris olid näiteks tema esimesed Jõulud. Ma jäin kokkuvõttes nii rahule, kuna hakkasin ettevalmistusi tegema juba novembris ja säästsin end viimase hetke hullusest. Kui juhuslikult 23. detsembri (peaks ju veel tööpäev olema) hommikupoole poodi sattusin, siis oli vankriga rahvamassis liiklemine juba tõeline katsumus ja tegin sealt kiirelt sääred. Ei tea, miks osa inimesi asjad nii viimasele hetkele jätavad, see tekitab ju nii palju stressi. Nimelt mina käisin lõpuks poodides vist umbes 3652 korda, kuna kohe ju ei leia, seda mida vaja. Nii et kui oleksin jätnud kõik viimasele päevale, oleks pidanud paljude asjade puhul leppima mingite varuvariantidega. Mina leidsin aga kõik, mida otsisin, nii et olen väga rahul. 

Jõululaupäev läks väga toredasti. See oli üsna ebatraditsiooniline nii osalejate kui ka korraldajate osas - nimelt korraldasime õega selle ise ja üritus oli vaikne, rahulik ja ilma vanema generatsioonita, kuna neil oli juba oma tegemisi (või nii me vähemalt arvasime, lõppkokkuvõttes oli isa pool õhtut üksi kodus ja kirjutas referaati, kuna meie teada läks ta kodust ära ja ta ka ei küsinud, mis kell meie pidu hakkab). Jõulumeeleolu ja -rõõmu oli ikka nii palju nagu peab. :) Ka Jõuluvana ei jätnud tulemata - saime ilusti talle esineda ja Kutt ka üldse ei peljanud. Küll väsis ta aga lõpuks ära, kuna uneaeg pressis peale. Nii saigi tema oma kingitusi avada alles järgmisel hommikul, mil täitus ühtlasi tema 7. elukuu. Pidu missugune! :) Sel päeval käisime veel kahest kohast läbi ja järgmisel päeval veel kahest - suure pere rõõmud. Poiss pidas aga ilusasti vastu ja oli igati tubli.









Viimase kuuga on Kutt hakanud roomama, kasvatanud endale kaks hammast, muutunud hästi aktiivseks (tema kohta, kõige rohkem meeldib talle ikka süles olla, aga vahepeal sahkerdab ikka omaette ka :)) ja hakanud juba üsna tublisti sööma. Tema lemmikasjad pole mitte laulukoer, mida ma mööda Tallinna poode pikalt taga ajama pidin, ega muud pudinad, vaid: ahjupuud, koer, koera pesa, koera kausid, kuusk ja noh, juhtmed ja tehnika ka, aga neid ta kätte ei saa. Veel toovad naeratuse näole boiler ja lakke kinnitatud õhupall. Nii ma siis käin ja toon teda keelatud kohtadest ära, juhtmed olen ära peitnud jne. Varsti on ta aga juba veel osavam ja siis peavad ka paljud teised asjad peitu minema (raamatud jne). Muidu on aga elu üsna lilleline - oleme saavutanud mingi rutiini (mis küll üsna sageli natuke jälle muutub) ja kõik on hästi. Ikka ja jälle on suurimaks probleemiks öine trall, aga mis ema ma oleks, kui ma väsimusest kurnatud zombie ei oleks?? :D Ta muutub iga päevaga aina asjalikumaks ja seda on lahe jälgida.



Klassikaline naerupall luurab, kuidas ma tolmu imen :)


Kaal: 10,1kg
Pikkus: 73,2cm
Hambaid: 2 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar