6

Kogu aeg on nii palju tegemist, et vahekokkuvõteteks aega napib. Nüüd aga tuleb see ära teha, enne kui kõik unise peaga meelest läheb. Kutt sai pooleaastaseks!! :)

Ta on nii lahe! Iga päev imestan ja rõõmustan, kui tore, muhe ja rahulik ta on. Enamik asju, mille me ette võtame, sujuvad nii hästi. Külaskäigud, esimene minipuhkus hotellis, beebide kokkutulek - ta on alati nii eeskujulikult hea laps ja teeb emme meele nii rõõmsaks (ainult autosõidud alati ei meeldi). Talle meeldivad inimesed ja on valmis pea kõigile oma kõrvuni naeratust näitama - arstitädi tegi temast isegi pilti, kuna ta nii tore on :) Muudkui kiidaks ja kiidaks.

Muidugi on ka väsitavamaid hetki, näiteks on ta ju alati olnud üsna sülekas ja üksi toimetada eriti ei taha, seega väga palju midagi nii teha ei saa, et tema lihtsalt samal ajal mängib maas, aga eks oleme sellega juba harjunud. Teiseks, kuna ta hästi ei maga, siis pole ma pärast kuid katkendlikku und just kõige teravam pliiats, aga kes mind nii hästi ei tea, võib siis arvatagi, et blondid hetked käivadki minuga kaasas :) Üks naine küsis, kuidas ma nii positiivne selle juures olen, aga mis see kurtmine ja nukrutsemine mulle ikka annab - proovin parem hoida mõtted positiivsed ja oodata helget tulevikku. 

Unelainel on viimastel aegadel edasiarenguid märgata küll. Panin ma ju Kutti päeva- ja ööunne alati võimlemispallil hüpates, kuna mulle tundus, et muudmoodi ta kuidagi magama ei jää. Siis läks aga pall katki. Ja tuli välja, et jääb ikka küll. Praegu olen küll enamjaolt süles kussutanud, aga ööunne on ta mitu korda jäänud ka minu kõrval pikutades!! (Aplaus) Rääkimata siis sellest, et ühel hommikul ärkasime lõplikult kell 8, mida on vist üldse umbes kaks korda juhtunud. (Aplaus jätkub)

Pärast viiekuuseks saamist hakkasin Kutile enda valmistatud püreesid andma. Veel ta neid eriti süüa ei taha - rohkem määritakse põllele, näkku, kehale, lamamistoolile. Ma nimelt olen talle lusikat kätte andnud, et ta midagigi sööks ja samas lusika kasutamist õpiks. Kasutab küll, aga mitte alati kõige sihtotstarbekamalt. Kruusist vett juua meeldib aga üle kõige - kui kruusi näeb, on kohe käed haardevalmis ja suu pikalt toruks aetud, et kruusile ometi lähemale saada :)

Ringi liigub ta rullides (seljale-kõhule-seljale), ümber telje keerutades ja harva ka natuke tagurpidi lükates. Pärast seda, kui ta avastas, et rullides saab nii põnevatesse kohtadesse - laua alla, tooli alla, kardinaid sikutama, siis ta muudkui askeldab ringi. 

Natuke numbreid ka - 

Kaal: 9,76kg

Pikkus: 72cm

Hambaid: 6k 5p seisuga esimene piilub!

Naabrivalve täies hoos

5

Vahepeal täitus erakordselt kiiresti jälle üks kuu. Kutt kasvab, areneb ja teeb asju, mida üks viiekuune teha võikski - keerleb nagu kellaseier ümber oma telje, tõstab sirgete kätega veidi rindkere, haarab vabalt kõhuli olles kätega asju ja sipleb maas eesmärgiga roomata, aga veel ei ole lihtsalt nippi kätte saanud. See ajab teda küll natuke pahaseks, kui mänguasjad eest ära põgenevad või liiga kaugel on ja üritab mis ta üritab - tema ei liigu ikka edasi :) Kaugel see õnnestumine aga ilmselt ei ole, seega tuleb juba beebikõrgusel olevad asjad kriitiliselt üle vaadata. 

Oma kunagise postituse, kus ma mingist uneplaanist rääkisin, võin heaga maha kriipsutada. Tuttu jääb see laps endiselt ainult kussutades, vankris ja vahel ka autos. Vahepeal oli ka klassikaline "kui sa arvad, et see on hull, siis vaata nüüd" juhtum. Umbes kolme- ja poolekuuselt läks Kuti ööuni veel palju hullemaks, nii et varasem iga 3 tunni tagant ärkamine tundus suisa luksusena. Õnneks see aga nii suure ehmatusena ei tulnud, sest kuigi unevõlg on suur, võib öelda, et olen paljude ärkamistega paratamatult leppinud. Ühtlasi on unekvaliteedi halvenemine 4-5-kuuste laste seas väga levinud, kuna sel ajal hakkavad nende uni ja unetsüklid muutuma, lisaks on see väga kiire füüsilise ja vaimse arengu periood. Seega võib loota, et öised iga tunni tagant ärkamised on arenguetapp ja mööduv nähtus. Mõni beebi küll jääbki sinna harjumusse kinni, kuna ei oska enam ise öösel uinuda, aga kuna meil on iga natukese aja tagant ka palju paremaid öid (näiteks 3 ärkamisega! Vau :)), siis mina pole küll lootust kaotanud. Väsimus on muidugi suur, aga rasketel hetkedel meenutan, et see kõik on mööduv ja lisaks on muus osas nii vedanud. Gaasimured, toidu tagasiheide ja muud levinud beebide probleemid on Kutist väga kergelt mööda vihisenud. Olgu tal siis see üks vigur - kehv uni. Veidi paneb muretsema küll, et kui tal on alati kehv uni olnud, siis ega see ilmselt maagiliselt üle lähe ja võin veel aastaid sellega vaevelda, aga kindlasti läheb olukord paremaks! :)

Ma olen talle öelnud ka, et mina kussutan teda maksimaalselt 18-eluaastani. Kui tahab edasi ka, siis võtku naine, kes seda teeb :D Peahoidmise puhul see ju küll aitas. Ta ei viitsinud pisikesena peatõstmisharjutusi teha ja vedeles niisama nina maas. Küsisin siis, kas ta kujutab ette, et ma gümnaasiumi lõpetamisel ka ta pead veel hoian ja õigepea hakkaski see pea palju rohkem maast kerkima. :D Kus oleks selle häbi ots, eksole?

Praegu vaevleme aga kellakeeramisest tingitud tohuvabohuga. Söömine ja magamine on sellega jälle täiesti segi paisatud, kuid loodetavasti saame taas järje peale, kuna mina ei ole nõus, et me hakkamegi kell 5 ärkama. See on öö, kallis laps! :D

Kui viis kuud täis sai, siis tundsin, et võiks ka maitsetega tutvumist alustada. Esimeseks ampsuks sai imetilluke kogus suvikõrvitsapüreed, mille peale ta hetkeks nina kirtsutas ja siis juba laialt naeratas. Kuigi andsin ampsu hommikul, siis järgnes paraku raske öö, kuna ta niheles palju, nuuksus palju, ärkas palju ja isegi nuttis lohutamatult päris pikalt. Mul oli temast ikka väga kahju. Plaanisingi alustada kõrvitsatega, kuid jätsin need nüüd tulevikku ootama ja pärast üht puhkepäeva pakkusin talle hoopis pisikese lusikatäie lillkapsapüreed, mis teda küll naeratama ei pannud, kuid vastu võttis ta selle ikka. Lillkapsale õnneks tagasilööki ei järgnenud, aga see ei paista talle väga maitsvat. Uskumatu, et minu beebike hakkab juba mehemoodi sööma (rinnapiimaga segatud püreed on ju ometi meeste toit) :)

Maailm on tema jaoks väga põnevaks muutunud ja kodus meeldib talle kõige rohkem aknast mööduvaid autosid jälgida. Need ajad, kui saab temaga lõõgastunult diivanil istuda, paistavad nüüd vaikselt lõppevat ja nüüd on vaja teda ringi kanda ja kõike näidata, et laps õnnelik ja rahul oleks. Aga õige ka, nii õpibki maailma kohta rohkem - mis need suured ikka seal diivanil laisklevad?? :)

Lõpetuseks kodused mõõdud:
Pikkus: 69cm (arsti juures mõõdetakse tavaliselt vähem, kui ma kodus saan, nii et eks paistab)
Kaal: 9kg
Pea: 45cm
Hambaid: Iga päev otsin, aga 0 :D

5-kuu auks hakkas hommikul lund sadama. Kutt ärkas kell 5, et aknast lumesadu näha. Ei paista küll väga vaimustunud :)