Lehed

reede, 22. juuni 2018

Tinderdaja välimääraja

Tere, ma olen tinderdaja! Mitte küll kuigi pühendunud, aga aegajalt ma selle aplikatsiooni avan, et natuke svaipida, laikida, nõupida ja mätšida. Super laiki eriti ei pane. Oh kui ilusad sõnad, eks!

Tinderi miinuseks võib pidada seda, et see täielikult välimusel (õigemini kui õnnestunud või ebaõnnestunud fotod on) ja minimaalsel profiilil põhineb ja esmamulje, veel enam vaid pildi ja mõne tutvustava sõna näol, võib teadagi üsna eksitav olla. Noh, see teeb selle oma masti inimese leidmise natuke keeruliseks, midaiganes siis keegi ka otsib. 

Oma tagasihoidliku Tinderi ajaloo jooksul on aga silma hakanud erinevad tüübid, keda seal kohata võib. Pikema sissejuhatuseta, siit tuleb tinderdaja välimääraja: 

Reisisell
Kõik pildid on tehtud põnevates sihtkohtades, piltide hulgas on kindlasti ka vähemalt üks selja tagant tehtud pilt "mina mõtlikult vaadet nautimas". Väga laia silmaringiga, väga palju reisinud.

Purjus fotograaf
Fotograaf on kas purjus, väga liikuvate jäsemetega või äärmiselt kehva silmanägemisega, sest kõik pildid on tehtud läbi kümne udufiltri, mistõttu pildil kujutatu välimusest vähimatki aimu ei saa. 

Peoloom
Peod on nii lahedad!!!! Noormees koos sigareti, sigari, õlle, veini või muuga - sest tegu on väga lõbusa peohingega ja kõik võiksid seda teada!

Popp kutt
Viibib piltidel koos kaunitaridega, sest tegu on ikkagi väga nõutud mehega! Mõnikord on lisatud isegi suudlemispildid, sest mis meelitaks rohkem uusi neiusid ligi kui pilt musitavast mehest ja naisest? 

Äraarvamismäng 
See noormees on kõikidel piltidel koos sõpradega. Esiteks näitab see taaskord, kui populaarse ja sõbraliku inimesega on tegu, teiseks on juures ka väike üllatusmoment - arva ära milline neist mina olen!  

Vaadake mu kõhtu!
Vaadake mu kõhtu! Vaadake mu lihaseid! Vaadake, kuidas rätik mind vaevu katab! Nii sensuaalne ja vormis ja ilus, eks?! Nägu pole oluline, sellest pole vaja pilti lisada!

Luuraja
Ilma pildi ja infota salapärane tegelane. Perekooli käod kukuvad, et sellised on need, noh enamasti ise suhtes olijad, kes "korraks tahavad näha, mida see Tinder endast kujutab."

Elukooli mees
Ma ei jõudnud põhikoolist kaugemale, aga keda need raamatutarkused huvitavad?? Panen ülikooli alla elukool, kuna see on nii nutikas ja teravmeelne!

Kõva mees
Fuck this and fuck that and fuck you too! Ma arvan, et mu potentsiaalsed sõbrannad tahavad näha, kuidas ma neile keskmist näppu näitan, kuna siis saavad nad kohe aru, et ma olen mässaja ja paha poiss.

Normaalne kutt
Ta on küll seal, päriselt ka, aga teda kohtab lihtsalt sama tihti kui ükssarvikuid ja lumeinimesi.

Tunnistan ausalt üles - olen ise ka reisil mõtlikult kaugusesse vaataja!

kolmapäev, 6. juuni 2018

Kena kahese sünnipäev ja muidu juttu


Võtan nüüd hetke, et talletada kirjapilti see tore aeg, kui R on värskelt saanud kahe-aastaseks. Peo pidasime pereringis, aga kuna meie perering on nii toredalt suur, siis tulebki alati päris suur seltskond kokku. Selleks korraks veel mingit suurt prallet ei plaaninud, aga natuke dekoratsioonide ja teema peale mõtlesin ikkagi, sest sättimine ja ettevalmistamine on pool rõõmu. Seekord valisin metsa ja looduse teema, kuna millegipärast hakkas mulle kasemuster sümpatiseerima. Nii valmistasingi juba aprillis kasemustriga seinakaunistuse, muretsesin kasemustriga kõrred ja lauda ehtisid kasest lõigatud „vaagnaalused”. Põõsastes varitsesid jänese ja rebase õhupallid ning lapsed (ja lapsemeelsed) said valida ning dekoreerida endale meelepärase maski. Üks õdedest kiitis mu kaunistusi ja ütles, et nii vahva, et olen isegi metslehma mustriga kõrred muretsenud. Metslehm, sebra, kask – erinevad nägemused asjast. :)






Päevakangelane ise saabus moeka hilinemisega ja oli siis kergelt segaduses, kuna sai ühtäkki nii palju tähelepanu. Palju rohkem meeldis talle aga mängida ja lõpuks ka kingitusi avada. Rõõmustas ta ühtemoodi nii kingituste kui ka kaartide üle, ühel neist olid näiteks peal lillede ja liblikate kleepsud, mida tükk aega uuriti.

Ilm oli ilus – liigagi ilus – ja nii kolisime õigepea oma laua ja toolidega hoopis teise kohta varju. Väga vahva oli koos lähedastega aega veeta ja muuhulgas rakendati noormehed ka tööle ja väga kiirelt kerkis aed, mis piirab ligipääsu kraavile ja muudele mitte-nii-väikelapse-sõbralikele asjadele.







Mis puutub aga päevakangelasse, siis mäletan, et oli aeg, mil tundus võimatu ette kujutada, milline ta paariaastasena on. Praegu on aga naljakas mõelda, et kas tõesti oli ta millalgi beebi, kes suurt midagi ei teinud? Ta oleks ju justkui kogu aeg selline asjapulk olnud.

Kui kuni aastaseni oli ta kõige suurem naerupall ja edvistaja, siis teisest eluaastast on ta just häbelik ja reserveeritud. Muidugi kui ta end kindlalt tunneb, siis on ta suur möllaja ja naljanina. Talle meeldib väga teiste lastega mängida, praegu veel pigem endast vanematega, aga vahel mängib juba ka omavanustega. Kui me reisil käisime, siis askeldas ta hommikust õhtuni teiste lastega ja tagasi koju jõudes oli juba kiirelt ununenud üllatus, et nüüd ta tahab ju siis kogu aeg hoopis minuga mängida, kuna kedagi lõbusamat kodus pakkuda pole. :)

Pikkasid jutte me veel maha ei pea, aga sõnu ja fraase lisandub nii palju, et mul on ammu arvestus kadunud, kui palju neid siis olla võiks. Kui mõni sõna ka puudu on, siis see pole teda peaaegu kunagi häirinud, sest ta on väga väljendusrikas ja kuidagi teeb end ikka selgeks. Tema väljendusrikkus ja emotsiooniderohkus on nii vahva, et teeb kohe tuju nii heaks.






Väike härra tahab enamasti igasugustes tegevustes kaasa lüüa, nii oleme koos puid ladunud, maad kaevanud, riisunud, põrandaid pesnud jne. Üksi saaks küll kiiremini ja mitte nii suure kaasneva segadusega, aga kuidagi peab ta ju neid asju õppima ja lapse indu vähendada küll ei või. Hetkel ta aeganõudvate sportlike tegevustega, näiteks jalutamisega või sihipärase jooksmisega, väga sõber veel ei ole – toredam on lasta end kätel kanda või siis poole jooksmise pealt sipelgat uurima hakata. Sellegipoolest on ta füüsiliselt täitsa osav ja mitmekülgne - teeb suuri hüppeid, ronib redelitel ja paljudel teistel mänguväljakute takistustel, roomab, viskab palli, lööb palli jalaga või golfikepiga, arendab kitsal poomil või äärekivil kõndides tasakaalu, teeb kukerpalli, ronib mööda liumäge üles jne. 

Käelises ja mõttetööd nõudvates tegevustes on ta ka tubli – pusled, legod, väikesed nikerdamised. Joonistada meeldib talle ka, kõige enam ussikesi, kuna sageli just need paberile tekivad, kui pliiatsiga tõmmata. :) Vahel nimetab ta oma kritseldatud kaarekesed aga näiteks hobuseks või vaalaks.

Siiamaani on ta igati mõistlik ja vahva sell, kellega reisida, poes käia jne, kuna ta on rahulik ja saab jutust hästi aru ja hetkel veel isegi aktsepteerib seda (nt kui võtab poes auto kätte ja palun tal selle tagasi panna, siis mingit probleemi ta sellest ei ole teinud). Loomulikult võivad need ajad veel ees oodata, kuna ISEloom on tal palju tugevamaks muutunud küll. Kõige sagedasem konflikt on see, kui ta tahab sülle saada, aga ma parasjagu võtta ei saa – siis seisab ta mu teele ette või siis istub südantlõhestava kaeblemise saatel maha.

Suveilmasid naudime mõlemad täiega – lisaks kõigele muule on ikka nii palju parem minna õue, kui ei pea mingite talveriietega jändama. Hops ja õues! Nii käimegi enamasti mitu korda päevas õues – mänguväljakutel, rattaga sõitmas, põnn harjutab ka jooksurattaga sõitmist, vahel käime ka väljasõitudel, näiteks R-i sünnipäeval käisime rongiga sõitmas ja Polli loomaaias, kus ta sai kitsedele ja hobusele võililli sööta ning oli üsna vaimustuses jaanalinnust ja kalkunitest (lõbus fakt: Jaanalind ja onu Jaan kõlavad tema suus täpselt samamoodi). Lastekaitsepäeva veetsime aga Märjamaal, kus oli tore üritus – palju mängimist, etendus, natuke näksimist ja imeilus ilm muidugi ka!




Ees ootavad põnevad ajad – esiteks muidugi suvi ja seejärel juba lasteaed! Küll mu laps on juba suureks saanud! :)