Iga aasta on muidugi kordumatu, aga mõni kohe on silmapaistvam kui teine. Minul algas selle möödunud aastaga täiesti uus elu, kuna minu selle aasta uueks põhirolliks oli olla ema. Ühelt poolt oli see aasta nii rahulik ja tavaline, kuna valdavalt viibisin kodus, kuskil väga ringi ei rännanud, suvel ei jõudnud isegi randa (merd õnneks ikka mõned korrad nägin). Teiselt poolt oli see aga tohutult õpetlik ja uute kogemuste rohke aasta.
Isegi kodus olemine sai hoopis uue väärtuse, kuna sellist asja nagu niisama passimine enam eksisteerida ei saanud. See on muidugi tore ka, kuna ei peagi ju laiskloom olema, aga enam pole selleks võimalustki. Ka kõige lihtsamad asjad, nagu söögitegemine, koristamine, poes käimine on nüüd meeldivad tegevused, kuna need pakuvad vaheldust.
Mu poeg on nii lahe väike edev eputrilla. Vahel ikka sööb isukalt mu närve ka, aga kuidas see väike beebi ikka oma emotsioonid välja saab, kui mitte virisedes. Enamik ajast on ta aga rõõmus tegelane, keda on lihtne naerma ajada ja kellel on lihtne mind naerma ajada. Talle meeldib tegelemine ja süles olemine, võimlemine, hüpitamine, vigurdamine, naljakate häälte ja nägude tegemine, loomad (vanavanemate kiisud ja meie kutsu on lemmikud!), lapsed jpm.
Enda meelest olen ma selle aasta (või isegi viimase paari aastaga) väga palju ise muutunud ja on muutunud ka mu huvid - kui varem oli laste mänguväljakutel kaasas käimine üsna tüütu tegevus, siis nüüd ei jõua ma ära oodata, et oma põnn saaks jalad alla ja vahvaid kohti avastama minna. Ootan suure elevusega kevadet ja suve, et talle igasuguseid kohti, asju, loomi tutvustada.
Aastavahetus oli meil rahulik - vaatasime aknast maja taga lastud linna ilutulestiku ära ja pärast seda ronisime kohe voodisse. Eks oli ikka raske küll, kui uneaeg juba ammu peale tiksus (mul eelkõige, poisil polnud häda midagi :)) Lubadusi ma ei anna, aga usun ja loodan, et see aasta tuleb ka väga hariv, elamusterohke ja rõõmus!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar