Lehed

laupäev, 29. september 2018

Meie suvised pärlid ehk väikelapsega Vembukale, Lottemaale, Helsingisse? Jah, jah, jah!

Oh milline suvi! Ei piirdunud see seekord isegi suvekuudega, vaid mõnusat sooja jagus veel septembri algusessegi! Kuni siis üleöö talv kohale jõudis või nii vähemalt tundus. Aga ometi kord said päikesepatareid täis laetud ja on mida külmal ajal meenutada. 

Ajast nõudis oma osa poole kohaga suvetöö, kuid see oli täitsa tore ja üllatavalt loomulik pärast kahe ja poole aastast tööpausi. Ühtlasi sai põnn tasapisi harjuda asjaoluga, et edaspidi me enam nii palju koos kodus ei viibi, sest noh, elu. See teema kaldub aga rohkem sinna lasteaia ja tööelu valdkonda, mida ma selles postituses nii väga ei puudutaks.

Siia tahan talletada mõne meie suveseiklustest, et talvel lugedes ja pilte vaadates jälle lõbus ja soe hakkaks. 

Mõnepäevane puhkus Kuressaares oli rahulik ja laste tempos kulgev. Sinnasõit kulges kenasti, kuid kogu praamis veedetud aeg kulus kiirele söömisele, seega tegime Muhus ühe lasteaia juures peatuse, et lapsed ka jalga saaks sirutada. Seal oli palju väikelapsesõbralikke lõbustusi, mis meie väikelastel tuju piisavalt tõstis, et saaksime rõõmuga edasi sõita. Kuna temperatuurinäidik sel ajal kuigi laes ei olnud, nii õhu kui merevee osas, siis otsustasime ujuda hoopis veekeskuses. Esimesel õhtupoolikul läksime Grand Rose spaasse ujuma. Kuigi seal ei ole spetsiaalseid laste lõbustusi, nagu liumägi või midagi sellist - neid paraku ongi Eesti spaades väga vähe, sellal kui isegi "suvalise Saksa väikelinna" ujulas oli selline väikelasteala, mis Eesti omadele pika puuga ära teeb, aga väga lõbus oli Grand Roses sellegipoolest. Laste lemmikud olid madal lastebassein ja sooja veega kividega jalavann. Seal, kus teised oma väsinud jalgu turgutavad, istusid meie põnnid ühe-kahe-kolmekesi ja nautisid sooja vett. R oli endas suure julguse leidnud ja tahtis hüpata ning ujuda, või õigemini hõljuda, nagu vana kala. See uhkust ja rahulolu täis pilk ta silmis ISE vees hulpides täitis ka minu südame uhkusega. 
Järgmisel päeval jalutasime - käisime läbi lossihoovi, külastasime randa ja mänguväljakut, sõime lõunat Rüütli spaa kohvikus, mängisime mängutoas ja kulgesime rahulikult, kuni tuli väikeste uneaeg. Pärast suundusime GOSpasse ujuma, kuid kauaks sinna ei jäänud, sest tundus kuidagi igavam ja ilmselt olime eelmisel päeval juba oma isu täis saanud. Lemmik oli taas kivine soojaveevann. Küll aga said lapsed pärast seal mängutoas mürada - see oli igatahes lõbus. 
Kolmandal päeval jalutasime ja mängisime veel, kuni tuli aeg praamile suunduda - mõnus, ilus ja täielikult lastele pühendatud minipuhkus!

Kopad ja traktorid olid selle suve hitt.

Need nunnud pisikesed majakesed <3

Haapsalu kuulub minu lemmiklinnade hulka, kuna on lihtsalt nii ilus ja soe. Meie päeva alustas brunch Müüriääre kohvikus - lilled, liblikad, mesimummud ja sõbralikud inimesed. Edasi läksime Iloni Imedemaale, kus suurema osa ajast veetsime ülakorruse mängutoas. Mulle meeldivad Lindgreni raamatud väga ja selles on suur osa ka Wiklandi illustratsioonidel, sest tema aitab need lood silme ees jooksma panna. Kui unistan elada sellises imeilusas majakeses nagu mõni Lindgreni tegelane, siis tegelikult peaksingi Haapsalus ringi vaatama, et näha, et siin need majad ongi! Noh, need kahekorruselised väikesed ja südant soojendavad puumajakesed. 
Mängutoas kulus aega nii palju, et osa muuseumist jäi tegelikult vaatamata, kuid pole viga - jõuame teinekordki. Siis läksime aga Paralepas ujuma ning vesi oli... soe! Nii et isegi mina ujusin! Ja ei hakanud külm, vaid läksime lõpuks välja, kuna kaua sa inimene end ikka vees leotad. Mõni ujumise fänn nr 1 protesteeris küll väljatuleku osas, kuid oma osa andis kindlasti ka asjaolu, et kell oli... mitte enam lõuna, kuid keegi polnud veel lõunaund maganud. Seetõttu aga istusimegi autosse ja asusime mõnusalt tukastades koduteele.



Kui mulle eelmisel aastal tundus, et ühe-aastasega on Vembu-Tembumaal niigi väga lõbus, siis seekord oli ikka juba täitsa teine tera! Lemmikuks atraktsiooniks osutus väike rong, kust väga sõidu lõppedes lahkuda ei tahtnud, aga kuna külastajaid palju ei olnud, siis ei olnud vajagi. Kaugele maha ei jäänud ujumine, batuudil hüppamine, loomade vaatamine, väikese aku-ATV-ga sõitmine, turnimine, liugu laskmine ja... noh, umbes kõik asjad, mida nii väike seal teha saab. Oli rõõmus ja aktiivne päev, ainsaks miinuseks võib lugeda herilastehorde, kes meie kahele kaaslasele sutsud ka ära tegid.



Kui algul end temaga koos sõitma pressisin, siis hiljem sõitis juba üksi, kuna tuli välja, et on nii suur poiss küll, et saab ise ka.

Ma ei olnud kunagi Lottemaal käinud ja ei plaaninud ka sel aastal minna, kuna eelmise hooaja lõpus muudeti hinnakirja ja kehtestati täispilet ka kahe-aastasele. Kuna on palju kohti, kuhu kuni kolmene või allameetrimees (nt Vembukas) tasuta saab, siis tunduski mõistlik lükata see külastus ja väljaminek aega, mil R on suurem ja paremini sealsetest asjadest ka aru saab. Vanaisa tegi meile aga piletid välja ja nii me sinna jõudsimegi. Mina (ja hetkel igatahes R ka) kuulume sellesse gruppi, kes sattus suurde vaimustusse! Alguses kohkusime küll veidi ära, sest seltskond Lottemaa elanikke tuli meid ülevoolava energilisusega tervitama - nad on nii toredad ja nii päris, aga eks võtab veidi aega kohale jõudmiseks, et oleme nüüd Lottemaal, kus elu käibki hoopis teisiti :). Esimese peatuse tegime Onu Jaagu kodus, kus saime temaga koos potte-panne kolistada, tema imetoredaid lugusid kuulata ning tema moekat "puud ja põõsad õitsevad" räpplugu nautida. R hoidis vaikselt minu ligi - talle näis see karvase kampsuni ja veel karvasema habemega tüüp veidi kahtlane, kuid mina ei saanud ei hiigelsuurt naeratust näolt ega hiljem ka Jaagu laulu peast.
Tegelaste hindamiseks on R veel liiga väike ja häbelik - ei taha ta kohe võõraste ja natuke veidra väljanägemisega sellidega koos tegutsema asuda. Küll aga meeldis talle teatrietendus, mille ta kenasti otsast lõpuni ära vaatas ja sel hetkel, kui lapsed lavale kutsuti, ka ise sinna minna soovis. Ja veel meeldis talle üks armas lepatriinu, kes Lotte majas ta endaga vaikset ja toredat mängu mängima meelitas ja iga kord kohtudes R-i nimepidi tervitas.
Lottemaal on nii palju vahvaid detaile, millesse süveneda. R nautis ka lihtsamaid asju, nagu näiteks nupuvajutusega keerlema hakkavad maisid, mida ta tükk aega keskendunult vaatas. Majades on niiii palju avastamist ja mõnes me ka käisime - näiteks mängisime Bruno majas erinevaid pille, lasime Alberti majas liugu ja ronisime Lotte maja torni, et kogu Lottemaale pilk peale heita. Veel sõime, ujusime ja nautisime ilusat ilma. Siis kui möödunud oli üle nelja tunni ja lapsed juba väga unne tahtsid suikuda, tõmbasimegi otsad kokku ja pidime nentima, et niiiii palju jäi nägemata. Seega järgmises suveks on jälle üks plaan juures!






Meie suviste plaanide hulka kuulub ka Helsingi külastus - käisime eelmisel aastal ja käisime ka sel aastal. Eelmisel aastal oli väga tore, aga siis ei osanud R veel kõndidagi, nii et sel aastal oli see käik juba palju seiklusrikkam ja toimekam! Nii varane ärkamine oli küll natuke raske, aga meeldetuletus, et kohe läheme laeva peale, tegi kõigil meele reipamaks. Pärast hommikusööki läksime lastenurka, kus oli väga lõbus - kõige rohkem veedeti aega pallimeres, aga aegajalt käidi ka kööginurgas pitsat küpsetamas ja jõukohasemaid lasteprogrammi ülesandeid täitmas. Kuna äratus oli nii vara, siis kohale jõudnuna vajus R pärast esimest trammisõiduelevust (trammiga sõitmine on vankrilapsega tasuta) trammipingil nokki, nagu üks õige Eesti mees Soome trammis. Sellal kui tema siis vankris õndsat und magas, külastasime ülimalt tuulist mereranda, kus nägime vahvaid laglesid ja ka maanduvat vesilennukit. Pärast seda sõitsime trammiga - üks meie selle päeva põhitegevusi - Hesperian Puisto parki ja vaatasime, kuidas suur seltskond erinevaid linde seal toimetab. Seal olid luigebeebid, kes olid sama suured kui nende ema ja isa, aga veel kohevad ja hallid - ema seisis nende ees valves ja kähises kõigi peale, kes tema beebikestele liiga lähedale tikkus. Seal olid rahulikud valgepõsklagled, mõni part, sh lumivalge albiino, veidi varblasi ja aegajalt veel mõni linnuke. Siis aga "lendasid laivi" ülbitsejad - ei leidnud kohe paremat väljendit selle kirjeldamiseks. Ehk siis saabusid Kanada lagled, kes kõigiga ülbitsema kukkusid, kähisesid, isegi omavahel rüselesid, nii et suurem osa teistest lindudest pidas targemaks lahkuda. Vot siis - pidu läbi!
Kui linnud vaadatud, läksime Linnanmäki lõbustusparki, kus on osa väikelaste lõbustusi täiesti tasuta. Meile nendest ka piisas. Külastajaid oli üsna vähe, kuna augusti lõpus on Soome lapsed juba koolis, nii et saime lemmiklõbustustel lausa mitu korda järjest käia. Seejärel aga otsisime üles Tropicario, mis on üks vahva troopikamaja, kus on Põhjamaade suurim suurte madude valik. See asub ühe tavalise ärihoone keldrikorrusel - päris lõbus oleks ju päevast päeva töötada majas, kus viibib ka sadakond igasuguseid roomavaid, ronivaid ja ujuvaid tegelasi. Kõige rohkem on seal madusid, aga ka krokodill, sisalikke, varaane, kilpkonni, üks ämblik ja üks konn, üks haruldane linnuke, akvaarium kaladega ja mõni väiksem tegelane veel. Keskus on paraja suurusega, et vaatasime kõik üle ja seejärel külastasime veel korduvalt oma lemmikuid. R-i lemmikuks olid vist kalad, keda ta pikalt jälgis. Minu lemmik aga - ei teagi, aga R arvas, et mulle meeldis kogu päeva jooksul kõige rohkem see Tropicario ainuke konn, kes hämara terraariumi põhjas sambla vahel pikutas. Ega tal viga olnud jah! :)
Kui sõbrad üle vaadatud ja suveniir soetatud, pidasime pargipingil piknikku, seiklesime veel natuke niisama Helsingi peal, nägime ka ratsapolitseid ja siis läksimegi laeva peale, kus pidu, mäng ja pillerkaar hilise õhtutunnini kestis. R mängis nõrkemiseni - otseses mõttes - enne ei loobunud ka, kui oli juba nii väsinud, et kohe vankrisse asetades magama jäi. Ja sellega meie pikk ja väsitav ja imetore Helsingis-käik lõppeski!




Varaanid kippusid R-i nähed käpaga klaasi kraapima - ju siis tahtsid sõbralikult tervitada...või ära süüa... või ikkagi tervitada, eks :)




Veel käisime hästi vahvatel sünnipäevadel, mõnusas pulmas, rabamatkal, metsas ja lõkerdava naeru saatel trossikiigega sõitmas, Polli loomaaias, koeranäitusel, rallisime tõukerattaga, ujusime-ujusime-ujusime, hüppasime sillalt vette (20-30-40 korda järjest) ja tegime igasuguseid muid toredusi! Ja kui keegi mõtleb, kas kaheaastasega lõbustusparkidesse jme kohtadesse juba minna tasub, siis mina ütlen igal juhul JAH - meil oli väga tore!

Kaismas saab teha rabamatka ümber järve - sobib suurepäraselt lastega külastamiseks, kuna laudtee on osaliselt isegi vankriga läbitav ning lisaks on puhkealal ka laste mänguväljak ja muidki toredusi.



See rõõm, kui saad ise puu otsa



Üks äärmiselt abivalmis inimene, kes tahab kaasa lüüa igasugustes töödes ja toimetustes ja paneb sellega emasüdame pidevalt uhkusest ja rõõmust pakatama :) 

Siuuuuhhh! läbi suve! Järgmise aastani, suvi! :)