See tore seiklus algas
ühel septembrikuu hommikul, kui sain teada, et ma pole enam üksi.
Eks see algas tegelikult ju varemgi, aga sel päeval ühinesime selle
teadmisega meie. Sellele eelnes igasuguseid teisigi asju, näiteks
juulikuus üks hirmutav tervisemure, augusti viimasel päeval andsin
sisse lahkumisavalduse ning siis käisin veel operatsioonilgi ära.
Aga siis sai kõik eelnev ebaoluliseks ja jäi vaid hetk ja tulevik.
Sümptomi-kogust
saadeti mulle valutav alakõht (seda eriti viimastel töönädalatel,
kuna tööl olin aktiivses liikumises), mõned hellad piirkonnad
kehal, kõige kergemat sorti iiveldus (vahel hakkas ühistranspordis
loksudes veidi paha) ning valulikud liigesed, millega mul varemgi
probleeme on olnud. Samuti läks näonaha olukord hullemaks kui enne.
Igapäevaselt valutav
kõht tekitas igasuguseid muremõtteid ja ma ei jõudnud ära oodata
esimese trimestri ehk nn. kuklavoldi ultraheli, et raskele südamele
lohutust saada. Minu visioon rasedusest nägi ette, et kaob ära
igakuine põrguvalu kõhus. Reaalsus osutus aga selliseks, et valu
intensiivsus oli küll kõvasti madalam, aga see-eest valutas mu kõht
igapäevaselt pea kolm kuud järjest. Vahepeal jõudsin juba mõelda,
et olgu mul iiveldus või mis-iganes rasedusaegne häda, aga mitte
see kõhuvalu, kuna valu selles piirkonnas, kus väike elu kasvab,
ajab tahes-tahtmata muretsema.
Iivelduse koha pealt
aga nii palju, et umbes 10. nädalal kadus see vähenegi ära. Enne
rasestumist ajas osa sööke veidi iiveldama (arvasin, et millegi
talumatus, aga ei suutnud ühist nimetajat leida ning teste pole
teinud) ja pärast rasedaks jäämist kadusid needki iiveldused ära.
Nii et vähe sellest, et mul ei iiveldanud, mul kadusid varasemadki
iiveldused ära.
Ent nagu öeldud, palju
mul sellest rõõmu ei olnud, kuna kõht ja liigesed (õlad, randmed,
hüppeliigesed, põlved) valutasid üksteise võidu mulle armu
andmata.
Kahjuks pean tõdema,
et esimesel trimestril domineerisid tõesti mure ja vaevused. Muidugi
püüdsin olla positiivne ja rõõmus, aga juba tekkinud mure on
üsna keeruline taltsutada. Õnneks jõudis üsna kiirelt kätte aeg
minna ultrahelisse, kus nii mõnelegi küsimusele vastused sain.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar