pühapäev, 20. märts 2016

Esimene dekreedinädal

Olen juba nädalakese dekreedis olnud. See nädal möödus üsna tegusalt ja emotsioonide virr-varris. Vahepeal vedas ikka nii viltu ja siis sadas sülle uskumatu õnn ja vastavalt muutus ka meeleolu. Näiteks võitsin mingi loosimisega Sikupilli kinkekaardi (päriselt ka keegi võidab selliste loosidega?) ja mõtlesin, mida sellega pihta hakata. Ühel kaunil päeval jalutamast naastes ilmutas vastus end aga väga selgelt. Jalutuskäik möödus muidu hästi, koerake oli väga energiline ja mina sain lõbustada end vaadates, kui lustakalt ta pulgaga ringi kalpsab. Päike paistis ja tuju läks nii heaks. Kuni jõudsin koju ja mu talvesaapal tald lõhki kärises. Nii viskasingi kõik muud mõtted kiirelt peast ja paigutasin võidetud kinkekaardi uute talvesaabaste soetamiseks. Sain jälle kinnitust, et Murphy seadus on välja mõeldud ikkagi põhjusega, kuna see seadus tõesti kehtib! 

Kolmapäeval käisin aga teist korda glükoositesti tegemas ja andsin ühtlasi ära ka portsu teisi kolmanda trimestri analüüse. Seekord oli test aga veelgi hullem, kuna ma juba teadsin, mis mind ees ootab. Aeg läks õnneks kiirelt, kuigi iiveldusega võideldes. Pärast ruttasin lohutuseks sõõrikukohvikusse, aga rasvased pannkoogid polnudki tühja kõhu ja magusa üledoosi peale just parim valik. Oodatud suurepärast enesetunnet igatahes ei järgnenud. See jõudis kohale alles õhtuks. 

Samuti olen soetanud hulgaliselt vajalikke asju (näiteks turvahälli, riideid ja veel nipetnäpet), käinud mõnes perekooli loengus ja nüüd hakkan valmistuma järjekordseks kolimiseks. Ootan seda huviga, kuna siis saab juba parema ülevaate, mida ja kui palju veel vaja oleks. 

Dekreedikingitus töölt. Üks ilusamaid lillekimpe, mida näinud olen :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar