Tatoveeringud - armastad või vihkad (20/30)

Kas sul on tatoveeringuid? Kui jah, siis mida need tähendavad?

Tatoveeringutega on vist küll nii, et kas meeldivad või üldse kohe ei meeldi. Ja siis need kaks leeri vaidlevad omavahel. Ühed ütlevad, et mõtle, kui koledad need vanas eas välja näevad. Teised aga ütlevad, et vanana oleme nagunii kortsus ja krimpsus, natuke värvi ainult kaunistab. Mina esindan seda teist poolt.

Ka minul on oma piirid, mida ma ise ei teeks ja mida ma ka teiste puhul eriti mõistlikuks ei pea - näiteks näo tatoveerimine. Nägu on inimesel niigi pilkupüüdev ja isikupärane. Ühtlasi on palju väga konservatiivseid inimesi, ka tööandjate seas, nii et väga silmatorkavate tatoveeringute seatakse ohtu enda võimalused tööturul jne. 

Mulle meeldivad küll ägedad värvilised ja mittevärvilised, nii silmapaistvad kui tagasihoidlikud tatoveeringud. Ise piirdun tagasihoidlikega. Mulle isiklikult meeldib, kui saan vajadusel tatoveeringu peitu panna ja kui tuju on, siis seda jälle kõigile näidata. Veel on mulle oluline, et tatoveeringul oleks minu jaoks mingi tähendus. 

Hetkel on mul üksainumas tatoveering. Lasin selle teha umbes viie aasta eest. Tegemist on lihtsa värvilise rukkilillega ja selle tähendus... noh, rukkilill on Eesti rahvuslill. Ja Eesti oma looduse, inimeste ja keelega hoiab mu südames tähtsat kohta (ja nüüd siis lille näol minu hüppeliigesel ka). 

Praegu ma ei saa tatoveeringuid juurde teha, aga kindlasti saab mul olema vähemalt üks veel ja võib-olla arendan ka olemasolevat edasi. Kui kindla plaani paika panen, siis tuleb teine ehk juba sügisel? Elame, näeme. :)

Minu meelest tatoveeringud kaunistavad nahka ja kui tegu on läbimõeldud otsusega, mida ka aastaid hiljem kahetsema ei pea, siis laske aga käia ja laske ka end kaunistada. See on ilus! :)

Pildil natukene piilub see lilleke seeliku alt. 

Mida õpetaksin oma lastele? (18-19/30)

Järgmiseks ülesandeks on kirjutada oma viimase aja lemmiklauludest, aga kuna ühel päeval sai lauludest juba räägitud, siis kordama ei hakka: LINK

Järjekorras 19. ülesanne on aga kirjutada kolmest asjast, mida sooviksin oma lastele õpetada.

Hooli loodusest

Ma hakkan kindlasti oma last viima metsaradadele, rabadesse, merele - nii nagu käisin ka mina ja sain oma armastuse looduse vastu. Looduses viibimine on üks soodsamaid ja positiivsemaid meelelahutusviise. Sellel on rahustav ja silmaringi avardav toime. Lisaks sellele, et looduses käimine pakub meeldivaid elamusi, tahan, et minu laps teaks, et looduse ja loomadega tuleb hästi käituda - prügi käib prügikasti, loomi ei kiusata ja nii edasi.

Hooli perekonnast

Soovin, et minu laps teaks, et perekond on tema tugisammas ükskõik mis olukorras. Et ta teaks, et mulle (ja perele üldiselt) võiks kõike rääkida, mis hingel on. Et meie vahel valitseks usaldus. Kindlasti tuleb lapse elus perioode, kui varjaks asju vanemate eest ja pöörduks mures ja rõõmus pigem sõprade poole, kuid loodan, et hingesopis ta teab, et ta ema on tema tugi, kuulaja ja suurim fänn.

Hooli teistest inimestest

Soovin talle rääkida, kuidas teistega arvestada. Et vähem eelarvamusi ja vähem konfliktidesse laskumist teeb sageli head. Rohkem sõbralikkust ja austust nii poiste kui tüdrukute vastu. Seda on keeruline sõnadesse panna, aga oma mõtetega juhindun isiklikest kogemustest. Olen kohanud igasuguseid inimesi ja jõudnud järeldusele, milliseid tõekspidamisi sooviksin oma lapsele

edasi anda. Vähemalt saan talle enda mõtteid jagada, lootuses, et ka keerulisemas mässulises eas jäävad põhitõed ikka pidama.

Fakte minust (17/30)

Uus ülesanne on kirjutada endast 30 fakti. See tundub küll liialdusena, nii et vaatan parem jooksvalt, kui palju neid pähe tuleb. 

1. Ma kardan pimedat metsa. See hirm on mul peaaegu kontrolli all ja koos koeraga saan hämaras metsatukas hakkama, aga kui miski mind ehmatama peaks, siis tuleb hirm jälle tagasi. Liiga palju õudusfilme ja liiga hea fantaasia. Enam ma õudusfilme ei vaata, kuna ma olen just see tüüp, kes kardab pärast kõike. :)

2. Ma olen täiskasvanuna 7 korda kolinud. Pelgulinn-Mõigu-Lasnamäe-Mõigu-Sodankylä-Mõigu-Rapla. Kolimine on põnev, aga kui seda nii palju teha, siis muutub see pakkimine juba natuke tüütuks ka.

3. Mul on peaaegu terve elu olnud peres koer. Noores teismeeas oli paar koeravaba aastat ja siis sain juba oma isikliku koera. Ma arvan, et koeraga (või ka muu loomaga) koos kasvamine mõjub lapsele väga hästi - õpetab vastutustunnet, loomadega arvestama, nende eest hoolitsema jne. Minu põnnile ka väga meeldivad loomad - ta tahab neid katsuda ja nad toovad talle naeratuse näole. 

4. Mulle meeldivad koolitused/õppepäevad. Kui mul töö juures või mõnes muus asjus (näiteks Naiskodukaitses) on koolitus, siis see on alati minu jaoks hästi põnev. Eriti kui nänni ka saab. :)

5. Tunnen oma kauaaegseimat sõbrannat juba pea 20 aastat ehk siis tutvusin temaga 5-aastasena (või olin ma 6... no midagi sellist :))

6. Ma läksin kooli kaks kuud pärast 6-aastaseks saamist. Sain kuni gümnaasiumi lõpuni olla klassi pesamuna. Naljakas oli vaid siis, kui teised hakkasid 18 ja isegi 19 saama ja mina isegi lõpetasin gümnaasiumi alaealisena.

7. Mulle meeldivad kokandussaated (Masterchef ja My Kitchen Rules). Ikka on ju tore vaadata, mida kõike inimesed oskavad ja ise siis ühepajatoitu keeta. :D

8. Ma ei ole kunagi luid murdnud ega mõrastanud. Küll on mul nüüd lapse kandmisest üks ranne kuidagi kahtlane, aga seal on midagi muud nihu. 

9. Olen 3 korda operatsioonil käinud. Esimene kord kartsin hullult narkoosi, aga sellega õnneks probleeme ei tekkinud. 

10. Mu lemmik spordimäng on sulgpall. Bowling on ka vahva. 

11. Mulle meeldib väga Saksamaa. Kui ma läheksin välismaale elama, siis oleks see kindlasti üks mu esimestest valikutest. 

12. Mu lemmik lauamäng on Alias. Polegi ammu mänginud ja ei tea, kas enam tulebki välja - magamata nupp nii kiirelt ei noki. :D

13. Mudilasena kukkusin väikese tiigi moodi kaevu. Õde sõitis sealt kõrvalt jalgrattaga mööda, aga nii, et hoidis tegelikult jalgu tasakaaluks maas. Mina ei hoidnud. Isanaine hüppas mulle järele ja lärmi peale jooksis isa õue ja suures päästehoos kukutas meile pumba veel peale. Tulemuseks natuke sinikaid, muhke ja üks põhjavajunud jalgratas. 

14. Pikka aega oli mu lemmiksöögiks vanavanaema tehtud kapsahautis hakkliha ja kartulitega. Hetkel vist enam üht kindlat lemmikut polegi. 

15. Kui peaksin valima õppeaine, mida uuesti läbida, valiksin ajaloo. Kooli ajal oli mul ajalootunniga meeldib/ei meeldi suhe, mis sõltus põhiliselt õpetajast. Õnneks läheb mu poeg tulevikus kooli ja saan tal aidata õppida ning isegi jälle asju meelde tuletada.

16. Kool on ühtlasi ka kõige sagedasem asi, mis mu unenägusid külastab. Ei tea, kas peaksin kooli minema või mida need unenäod mulle öelda üritavad. 

17. Ma olen kaks suve töötanud Vembu-Tembumaal. Hommikused avamiseelsed hetked kohvitassiga jäävad ilmselt igaveseks mu mällu. Milline vaikus, milline idüll ja kui kodune tunne!

Sellega tõmban ka otsad kokku. Selliseid juhuslikke fakte leiaks kindlasti veelgi, aga palju neid ikka korraga vaja on? :) Random postituse juurde veel randomim pilt. Mängisin Põrgupõhja retkel päästeülesandes kannatanut ja liblikas otsustas mu jala peal oma jalgu puhata. 

Tere, ma olen klassikaline vähk (16/30 kirjutamise väljakutse)

Suur horoskoobilugeja ja kristallikandja ma pole (kuigi peaks selle Mangi horoskoobi ikka üle vaatama), küll aga olen ise ja tean palju teisi, kes on oma tähemärgi kõige ehtsamad esindajad. Ma olen sündinud hästi ilusal ajal, juuni lõpus, kuid selle kauni ajaga kaasneb ka vähi tähtkuju. Natuke raske on olla vähk - olen isegi kaasvähiga (:D) rääkinud, et me mõtleme kuidagi omamoodi, nii et kõige paremini saab meist aru just teine vähk. Olgu see siis kokkusattumus või ongi tähtkuju meid paika pannud. :)

Järgnevalt toon välja vähi põhiomadused:

Vähid on unistajad. Neile meeldib üksindus ja loodus. Nad on tundlikud, õrnad, järeleandlikud. Nad ei armasta olla tähelepanu keskpunktis, kuid naudivad hellitusi ja meelitusi. Nad on väga kodukesksed, kuid võivad suurest kohusetundest kalduda eneseohverdusele. Nad on truud ja omamoodi - mis teistele tühine, võib neile kujuneda suureks tragöödiaks. Neil on kalduvus sentimentaalsusele. Vähk on nõudlik enda ja teiste suhtes. Ta on energiline ja ettevõtlik, aga ka ettevaatlik ja alalhoidlik. Nende emotsionaalsus võib olla ka negatiivne - nad peavad solvumisi kaua meeles ja võivad olla tujukad. Nad on suure empaatiavõimega, turvalisust sisestavad ja ka vajavad.

 

"Vähi sõrad sümboliseerivad selle tähemärgi kõvasti kiindunud ja kinnihoidvat loomust." 

Vähi sümbol

Vot selline (ja palju muud) on Vähk. Ehk siis mina. 

13-15/30 Kirjutamise väljakutse - suurepärased menüüd ja unistused

Nüüd jätsin juba meelega vahe sisse, kuna mõnest teemast eraldi postitust küll kokku ei tule. 

13. ülesanne on rääkida viiest asjast, mis mu elu suurepäraseks muudavad. Et asjad korduma ei hakkaks, kirjutan siia justnimelt asjadest, mis minu jaoks vajalikud/kasulikud/toredad on.  

1. Fotoaparaat - kahjuks mu fotovarustus ei ole selline, nagu ma päriselt tahaksin ja olemasolevaga just parimat kvaliteeti ei saavuta, aga sellegipoolest on mul hea meel, et mul sellinegi fotokas on. Mul on küll miljontsiljon toredat, ilusat, naljakat pilti - noh, natuke nagu liiga palju, aga vähemalt on nii palju hetki jäädvustatud. Mulle küll meeldib vaadata :)

2. Tolmuimeja - imelik oleks väita, et tolmuimeja mu elu suurepäraseks muudab, aga üks väga kasulik riistapuu on see siin majapidamises küll. Asi on selles, et kui muidu alati poisi kõrvalt koristada ei saa, siis tolmu imeda saan ka siis, kui ta tujust veidi ära on, kuna tolmuimeja on lemmiiiik. Talle meeldib seda vaadata ja kui võimaluse saab, siis seda ka torust sakutada. 

3. Lauamängud - mul on paras ports lauamänge ja tahaks veelgi. Samuti tahaks, et oleks aega neid mängida, kuna just seda pole ammu olnud. Mulle meeldib muidugi võita, aga tulen ka kaotusega toime (hehe), välja arvatud Aliases muidugi. Ma küll kardan, et oma praeguse pika taibuga ma selles parim mängukaaslane ei pruugi olla. 

4. Vann - mulle väga meeldib vannis käia ja perioodidel, kui elasin kuskil, kus vanni polnud, unistasin sellest. Reaalsus on muidugi see, et väga tihti sinna vanni vedelema ei jõua, aga hea, et selline võimaluski on. Lisaks teeb vann ka poisi alati rõõmsaks, kuna nii tore on seal ju möllata, nii et terve vannituba on märg.

5. Suurte ratastega vanker - vankrit valides oli üheks tingimuseks suured rattad, kuna käin vankriga ka koeraga jalutamas ja seda läbi lume, metsas, kruusateel. No päris padrikus jäin hätta, aga seda poleks ühegi vankriga läbida saanud. 

Sellisel puhmas rajal saab veel sõidetud

Järgmisena päevamenüü. Päev algas väga erilise hommikusöögiga, mida sõin ilma põnnita ehk siis see koosnes kuumast kaerahelbepudrust ja kuumast kohvist. Vau, milline elamus! Hiljem käisin pinksi mängimas ja seal sõin pitsat. Õhtusöögiks sõin aga bataadifriikaid, krabikotleti ja porgandi-kapsa salatit. Siia vahele võib veel lisada paar küpsist, ühe banaani, vett ja kohvi ja teed. Tervislikkusega see menüü paraku ei hiilga, aga mis seal siis ikka. 

Nüüd aga sellest, mis on minu unistused tulevaks aastaks. Ma endale mingeid suuri eesmärke ei seadnud, aga mõned unistused on küll. 

Unistan, et sel aastal:

- saaks enda unevõlga vähendama hakata. Võib-olla isegi terve öö järjest magada? (või läheb see juba liiga uljaks sooviks?)

- saaksin randa minna. Mingi suur päevitaja ma just pole, aga mõnel ilusal suvepäeval käiks veidi rannas pikutamas ja vees sulistamas küll. Eelmisel aastal sinna ei jõudnud.
- läheksin mõnele ilusale kontserdile ja toredale teatrietendusele
Vot õhtul unise peaga ei tulegi rohkem midagi pähe. Pisikesed soovid ja üsna teostatavad (noh, see uneasi on selline kahtlane veel, aga äkki-äkki...) :)

Lasteasjad tekitavad sõltuvust

Mitu aastat nägin kõrvalt, kuidas mu õde poodidesse sattudes hunniku lasteasjadega väljus ja endale mitte midagi ei valinud. Eks ma siis ikka kommenteerisin ka, et mida sa vigurdad ja osta ikka endale ka midagi ilusat. Mõista-mõista kes nüüd täpselt samas paadis on? :)

Esmakordselt last oodates pidin soetama kõik vajaliku. Muudkui uurisin ja otsisin, mis on vajalik ja mis oleks parim. Valisin vankrit, turvahälli, otsisin riideid nii poest kui järelturult ja muretsesin kõik esmavajaliku ja mõne asja lisaks ka. Nimekiri oli nii pikk ja ootasin juba, et kõik oleks olemas ja saaks rahulikult hinge tõmmata. Aga tuleb välja, et väikesel kasvaval inimesel on pidevalt midagi vaja. Hetkel näiteks käib põhjalik uurimustöö, et leida sobiv turvatool ja kergkäru. Lisaks veel väiksemad asjad, nii et siinpool käib vilgas guugeldamine-šmugeldamine. Nüüd mulle juba meeldib see, sest mida ühel emmel, kes väga tihti päris poodidesse ei satu, ikka muud teha, kui Internetis ringi tuuseldada. Lisaks on lapsele asjade valimine nii tore, sest ma tahan talle ju ometi ilusaid ja häid asju. Oleks mu rahapada põhjatu, siis ma läheks võib-olla liigagi hoogu, ent kuna saan pigem paja põhjast oma peegelpilti vaadata, siis piirdun (ma loodan vähemalt) ikkagi sellega, mis päriselt vajalik.

Tavapoodides käimine on mul nüüd ka ära rikutud. Ma lihtsalt ei viitsi endale asju valida, nii imelik, kui see ka poleks. Võib-olla üksi suudaksin sellele keskenduda, aga pojaga koos olles ei ole mul nagunii aega, et põhjalikult riideid otsida, seega peaks olema väga kindel siht silme ees. Imelised püksid me näiteks ostsime koos Lindexist - teenindaja otsis mulle püksid välja ja pakkus end ka poissi hoidma, kuni ma proovisin. Aga lihtsalt poest poodi käimine ja millegi toreda otsimine tundub mulle praegu nii suure ajaraiskamisena (pealegi tobedate naistehilpude asemel on nunnusid titaasju palju vahvam vaadata). Kindlasti see asi aga normaliseerub aja jooksul - õde käib nüüd juba spetsiaalselt endale ka riideid ostmas, nii et küllap ka mina seda varsti jälle teen. Uued riided on ju ikka toredad (nagu naistel ikka), lihtsalt praegu on selline tunne, et pole mul ju seda vaja ning ka otsimine on tülikas. Aga eks sellel on positiivne külg ka - nii ei kuhju enda kappi ehk liigselt asju. 

"Kodupood" Ülemistes... seal on palju lastepoode ka :)

8-12/30 Kirjutamise väljakutse - Mõtteteradest, tugevatest külgedest ja muustki

Oeh, väike kutt ikka hoolitseb selle eest, et ma kirjutama ei jõuaks. Nüüd olen aga siin ja kavatsen siia jääda, kuni on valmis (või kui nõudlik hääl kutsuma hakkab). 

Kõigepealt alustan mõtteteradest/elutarkustest, mis mind kõnetavad (8/30).

Alustaks oma kunagisest motost: "Ära muretse sellepärast, mis tehtud, vaid sellepärast, mis tegemata jäi." Ilmselgelt valisin selle oma "motoks" mingis noores teismeeas, sest praegu ma sellega küll ei samastu. Pole ju mõtet kummagi pärast muretseda - mis tehtud, see tehtud ja mis tegemata, see tegemata. Parem võiks mõelda, kuidas edaspidises elus paremini toimida. 

Kuna mul hetkel mingeid lemmikuid mõtteterasid pole, siis sirvisin põgusalt üht aforismiraamatut(pikalt ei saa, kuna aeg on praegu suurim väärtus) ja leidsin isegi mitu toredat mõttetera, ent tooksin välja ühe: "Muidugi peaks igas olukorras iseendaks jääma, aga esmalt peaks iseendaks saama." 

Nüüd siis aga sujuvalt minu tugevate külgede juurde (9/30).

Ma arvan, et minu üheks heaks omaduseks on see, et kui ma mingi ülesande ette võtan, siis ma teen selle ära korralikult ja põhjalikult. 

Tööalaselt on veel kasuks tulnud see, et olen rahulik ja ei sekku konfliktidesse. Enamjaolt naistekollektiivis töötades olen kuulnud muidugi mägedejagu klatši ja sahkerdamist ja susserdamist, end olen püüdnud end üsna neutraalsena hoida. 

Veel olen ma (vähemalt enda meelest) positiivne, sõbralik, kohusetundlik ja vastutulelik. 

Järgmisena peaksin kirjutama millestki, millest ma mõtlen "Mis siis kui..." (10/30). 

Ausalt öeldes ma ei mõtlegi eriti nii. Unistada on muidugi tore, toidab fantaasiat ja nii, aga minevikku enda jaoks ümber mõelda või tulevikust ebarealistlikult unistada - ei näe väga mõtet. Eks vahel ikka, aga üldiselt mõtlen pigem realistlikele asjadele. 

Üks asi, millele ma põhjalikult pole mõelnud, kuna seda on võimatu välja mõelda, kus või kes ma siis oleks, aga põgusalt olen mõelnud sellele, et mis oleks, kui ma juba kooliajal oleks teinud haridusalaselt teistsugused valikud. Mitte kõige usinam loomus kokku pandud sobimatute õppekavadega (koolis oli mu jaoks enamasti nii lihtne, et mul ei tekkinudki harjumust õppida, kuna kõik käis nii kergelt) tõi tulemuseks siis selle, et... olen siiamaani keskharidusega, kuigi potentsiaali olnuks rohkem. Mul kohe kuidagi ei vedanud, kuna ma praegugi veel ei tea, mida ma päriselt teha tahaksin, seega ei olnud mul ka millegi poole püüelda. Oleks mul huvi olnud (või oleks praegugi), siis potentsiaali oli küllaga. Ma ei kekuta, et oi kui tark ma olin, aga õppetulemused olid head, käisin olümpiaadidel ja sain erinevaid võimalusi, ent hetkeseisuga on need vaid kooliaegseteks saavutusteks ka jäänud. 

Nüüd siis asume mu "põneva-põneva" päeva juurde (11. jaanuar 11/30). 

Tegemist oli väga tavalise ja küllaltki igava päevaga (meil ei olnud igav - mängisime, tantsisime, võimlesime, aga kirjeldada on igav), kui ärkasime veidi enne 7, sõime, käisime jalutamas, käisime poes, poiss tegi uinakuid, poiss käis vannis, poiss läks magama ja siis õhtul, kui pidanuks "minu aeg" hakkama, siis muidugi poiss ei leppinud muudmoodi, kui pidin ka temale juba varakult kõrvale ronima (mingi 20 paiku) ja seal siis vaikselt passima, kuni ise ka mingi kell 22 magama jäin.

Lõpetuseks kirjutan, mis mulle meeldib (12/30).

* magamine! (oo, 2017, kas sel aastal saan jälle magada? :))

* koerad

* kookide tegemine ja söömine

* lapsed

* soojas vees olemine (mullivannis, vannis, duši all)

* imelised lõhnaküünlad

* lugemine

* hea toit

* lapsele asju valida

* muusika kuulamine

* muusikalid

... ja nii edasi, mulle meeldivad paljud asjad! :)