hallo Berlin

Oh, muidugi on üks veel vanem lugu ka vaja kirja saada. 

Mida jõuab pooleteise päevaga Berliinis teha? Tuleb välja, et paljutki! Lihtsalt tuleb olla valmis kiireks tempoks ja igasuguste emotsioonide vastu võtmiseks ning puhkamine mingiks teiseks korraks jätta.

Ühel ilusal juunikuu neljapäeval ronisime lennuki peale ja võtsime suuna Berliinile - mina, Riks ja meie kolm väiksemat ja suuremat reisikaaslast. Saksamaal on alati tore käia - on omad lemmikud paigad ja põnev on ka uusi avastada. Berliinis olin varem ainult läbisõidul olnud ja nii suures linnas polnudki varem käinud. Seekordne minikülastus oli lastele orienteeritud, aga väga põnev oleks teha sinna ka kultuuri- ja ajaloohõnguline reis.

Esimene mulje Berliini jõudes oli, et oh... suurlinnad. Nii palju inimesi, melu ja... ka mustust. Ajutiselt küll põnev ja teistsugune, pikemalt aga mitte minu jaoks. Ka lastele oli see harjumatu, nad kippusid ikka nii metroos kui ka lihtsalt õues maas kiisusid mängima, kuna kui tuleb mängutuju peale, siis tuleb mängida. Mis jutt see olgu, et must on? :)

Seal ehitati nii palju. Kraanad olid igal pool ja linn pidevas muutuses. Uue ja vana kontrast oli kohati nii veider. Ilusad purskkaevud, kandilised paneelmajad, uhked kirikud, hiiglaslik läikiv teletorn - kõik segamini. 

Ühistranspordiga saime omajagu sõita - sõitsime muti metrooga nii maa all, peal kui ka üldse kõrgel majade vahel, rongiga, bussiga ja jalgrattataksoga. Berliin on suur ja jalad väikesed, lisaks on need masinad ju põnevad ka. Alustuseks sõitsimegi lennujaamast rongijaama ja otsisime endale söögikoha. Leidsime rõdul laua, mille äärest oli hea kõrval toimuvat ehitust vaadata. Meie jaoks piisavalt ilus vaade või siis vähemalt põnev. Kõhud täis, suundusime oma ööbimiskohta otsima, milleks oli üks mõnus ja hubane hotellike. Seal olid väga toredad ja sõbralikud töötajad, kellega kohe saksa-inglise segakeeles lobisema hakkasime. Ja akvaarium oli ka, see oli pluss laste silmis :) Kui olime end sisse seadnud, siis läksime veel mänguväljakut otsima - oli juba veidi hilja, aga tahtsime piiratud ajast viimast võtta. Leidsime ühe naljaka kummi-ronimisraja, mis lastele palju tegevust pakkus. Seal piirkonnas oli veel hulgaliselt lahedaid mänguväljakuid, aga väsitasime end juba selles ühes nii ära, et pärast edasi enam ei läinudki. 

Parim vaade koppadele

Hotellituba. Ilus ja luksuslik, ainukeseks visuaalselt naljakaks elemendiks tuppa juurde ehitatud kuubik - tualett/vannituba.

Järgmist hommikut alustasime maja kõrval asuvas Bäckereis. Lõbus oli, et kui me seal kõrvalises Berliini kohvikus midagi arutasime, siis järsku hakkas üks noormees minuga eesti keeles rääkima. Tema elab seal juba aastajagu ja sattus täpselt samal ajal kohvikusse kohvi ostma. Veel oli vahva ja harjumatu, et sain seal kohvikus ka komplimendi - teenindajaneiult, kes kiitis mu silmi. Tegi natuke kohmetuks - eestlased ja komplimendid pole väga hea kombinatsioon :D.

Kõhud täis, lülitasime sisse "turistirežiimi" ja suundusime Brandenburgi värava poole. Kui oled millegi kohta kunagi saksa keele tundides nii palju kuulnud ja lõpuks seal lähedal oled, siis tuleb ikka ära käia. Ma kujutasin selle värava ümbrust kuidagi teistsugusena ette, aga eks see ole vist paljude vaatamisväärsustega nii, et fotod tehakse täpselt sobiva nurga alt, nii et ümbrus väga ei paista ja jätabki ruumi fantaasiale. Väravat imetledes hakkas seltskond aasia turiste meie blonde lapsi vaikselt pildistama ja nähes, et meil selle vastu midagi ei ole, tegid nad seda juba julgemalt. Harukordsed kaadrid "saksa lastest." :)

Jätkasime turistilainel ja sõitsime Legolandi jalgrattataksodega - esmakordne kogemus! Legoland oli põnev. Alguses ei saanud kuidagi mängu käima, aga pärast jätkus nokitsemist pikemaks ajaks. Seal oli lahedaid legodest kujusid ja maju, turnimist, trikitamist ja ohtralt ehitamist. Riksi lemmikuks osutus autode ehitamine. Ehitatud auto sai siis järsust autorajast alla lasta ja vaadata, kas auto sai piisavalt vastupidav või lendas poole sõidu pealt juppideks. 

Osa ajast seiklesime nii. Kolmeaastased jalad väsivad pika päeva peale täitsa ära. 

Veel mahtus sinna päeva kiire ujumine välibasseinides. Jälle, kuidagi harjumatu oli see. Lastele muidugi meeldis, said palaval päeval jahutust, aga mind nii väga ei tõmmanudki, kuna seal oli nii palju inimesi. Pärast ujumist panime kiirema käigu sisse ja proovisime veel jõuda Aquadomi & Sea Life'i. Oli tipptund ja kell tiksus halastamatult, aga viimased liigutused jooksujalu tehes jõudsime täpselt enne kassa sulgemist kohale. Vaatasime erinevaid kalu ja veeelukaid, pisikesi valkjaid raisid ja suuri halle haisid. Tuur lõppes Aquadomis, mis on klaasseintega lift, mis sõidab kõrge ümmarguse akvaariumi sees üles ja siis jälle alla. 

Pärast Aquadomi sõime kesklinnas mõnusa maitsva õhtusöögi, lapsed möllasid veega, saades natuke märjaks ja natuke kriimustusi ja kõik olid õhtuks pööraselt väsinud. Järgmisel hommikul algaski kodutee ja kiirkülastus sai selleks korraks läbi.