Mulle meeldib väga lugeda. Kuidas kellelegi see ei meeldi, ma ei tea, sest minu meelest on see üks lõbusaim, harivaim, fantaasiat ergutavaim tegevus üldse. Hetkel mul selleks aga kahjuks eriti aega ei ole. Kui mõne kuu eest lugesin paar paksu raamatut beebi söögipausidel läbi, siis nüüd tangib ta end umbes 5 minutiga täis, nii et mingist raamatusse süvenemiset ei saa paraku juttu olla. Õhtuti on aga nii palju muud teha, et kahjuks ei mahu raamatud hetkel hästi päevaplaani.
Ma ootan aga põnevusega aega, mil ma saan hakata ka pojale näitama, kui toredad on raamatud. Ta on praegu ka raamatutest väga huvitatud, see tähendab, et need näivad isuäratavad ja neid on hea lakkuda. Seega praegu piirdume papist raamatutega, kuna paberiga teeks ta kohe üks-null. Küll aga hakkan oma väärt lastekirjanduse tagavara juba vaikselt suurendama, et kui teda lugude kuulamine huvitama hakkab, saan oma lemmikute abil näidata, kui põnev on raamatute maailm.
Nädala eest käisime vallavanema vastuvõtul kohalikus raamatukogus. Me jõudsime sinna küll väga napilt, kuna ma suutsin kuidagi ujumas nii kaua jokutada (ja siis kodus avastada, et poisi pidulikud riided on kõik väikseks jäänud), aga siiski jõudsime. Sellel üritusel kingiti värsketele kodanikele raamat, mängupoe kinkekaart ja õhupallililleke. Raamat "Pisike puu" sisaldab laulusalmikesi ja lühijutte ja kingiti see üle-eestilise kampaania raames, mille eesmärgiks ongi juba maast-madalast lastele raamatuid tutvustada. See oli vahva ja pidulik üritus ja mis kõige tähtsam - kiire (beebide puhul on see väga oluline).
Ma loodan, et pojale hakkab ettelugemine ja hiljem ise lugemine meeldima. Ja kui ei hakka, siis peab ilusti varakult ja protesteerimata magama minema, et emme saaks diivanil pleedi sisse keeratult lugemist nautida. <3 :)
 |
| Raamatukogus |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar