Igasuguseid toredaid pilte nähes tekkis minulgi tahtmine endale oksad koju tuua ja teha neist talvine kaunistuselement või jätta okstena mõnusat hõngu levitama.
Siin pole see aga nii lihtne, et muudkui mine metsa ja korja endale vajalikud oksad ja käbid, sest lumi on põlvini ja ka parima tahtmise korral ei tuvasta, kus seal käbid ja oksakesed täpselt olla võiksid. Ühel jalutuskäigul leidsin aga lume pealt hulgaliselt männioksi. Jackpot! Puu küljest ei taha ma oksa murda, nii et mul vedas. Männiga leppisin aga seetõttu, et need on siin märksa arvukamalt esindatud kui kuused ehk siis kuuseokste leidmine on omaette teadus.
Sületäie männiokstega kodu poole asudes möödusin otseloomulikult umbes tuhandest kuusest, aga õnneks või kahjuks olid enamik üsna nirud ja lahtiseid oksi ka märgata ei olnud. Lisaks leidsin lume pealt ühe käbi, mille igaks juhuks ka kaasa võtsin.
Meisterdamise teeb keerulisemaks asjaolu, et mul ei ole siin mitte ühtegi abivahendit. Ma ei ole ka eriti huvitatud mingi pudi-padi soetamisest, kuna hiljem pean selle kraami jälle lihtsalt endaga kaasa tassima ning mugavuse huvides püüan hoida asjade arvu minimaalsena. Küsisin Veikolt, kas tal töö juures ei vedele mõnd üleliigset nöörijuppi, aga sel hetkel läks neil just üks asi põlema ja minu nöörike oli absoluutselt viimane asi, millele ta mõelda tahtis :) (Ei midagi ohtlikku õnneks)
Ostsin poest siiski nööri, kuna seda läheb ikka teinekordki vaja. Ja asusin punuma. Tegin sellist asja esmakordselt ja minu jaoks see lihtne ei olnud. Mulle tundub, et lisaks traditsioonile peitub kuuseokste võlu ka selles, et neid on lihtsam sättida. Proovinud küll pole, aga kuna kuusk on tihedam, siis tundub, et rikkaliku mulje saab jätta väiksema vaevaga. Tund aega punumist ja sain oma looduslähedase ja metsiku männikaunistuse tehtud. Panin sinna peale mitte-põlevad küünlad (oksad ja lahtine tuli ei tundu kõige stabiilsem kooslus) ning metsast leitud üksiku käbi ja nüüd on selle õnnetukese(koos küünaldega) kanda kogu koduse jõulumeeleolu hoidmine, kuna rohkem kaunistusi, veel enam jõulukaunistusi, meil siin pole.
Igatahes on tore, et kui mina peaks sellest kaunistusest tüdinema või kui kaunistus oma kauniduse kaotab, siis saab selle lihtsalt lahti harutada ja metsa alla tagasi viia. Looduslik on hea.
Ilusat pilti on ka raske teha, kuna õues on küll päevas mõned tunnid valget aega, kuid tuppa see isegi läbi suurte akende kahjuks ei jõua. Seega on välguga tehtud pilt sellest "viskasin oksad lihtsalt hunnikusse" elemendist, mida tegelikult tund aega valmistasin.
Ostsin poest siiski nööri, kuna seda läheb ikka teinekordki vaja. Ja asusin punuma. Tegin sellist asja esmakordselt ja minu jaoks see lihtne ei olnud. Mulle tundub, et lisaks traditsioonile peitub kuuseokste võlu ka selles, et neid on lihtsam sättida. Proovinud küll pole, aga kuna kuusk on tihedam, siis tundub, et rikkaliku mulje saab jätta väiksema vaevaga. Tund aega punumist ja sain oma looduslähedase ja metsiku männikaunistuse tehtud. Panin sinna peale mitte-põlevad küünlad (oksad ja lahtine tuli ei tundu kõige stabiilsem kooslus) ning metsast leitud üksiku käbi ja nüüd on selle õnnetukese(koos küünaldega) kanda kogu koduse jõulumeeleolu hoidmine, kuna rohkem kaunistusi, veel enam jõulukaunistusi, meil siin pole.
Igatahes on tore, et kui mina peaks sellest kaunistusest tüdinema või kui kaunistus oma kauniduse kaotab, siis saab selle lihtsalt lahti harutada ja metsa alla tagasi viia. Looduslik on hea.
Ilusat pilti on ka raske teha, kuna õues on küll päevas mõned tunnid valget aega, kuid tuppa see isegi läbi suurte akende kahjuks ei jõua. Seega on välguga tehtud pilt sellest "viskasin oksad lihtsalt hunnikusse" elemendist, mida tegelikult tund aega valmistasin.
