Lehed

teisipäev, 12. jaanuar 2016

Kodutüüpidest

Minul veel isiklikku kinnisvara ei ole ja lähiajal pole plaanis seda ka soetama hakata, aga oma unistus antud teemal on tekkinud juba nii ammu, et ma ei mäletagi, millal või kuidas see eelistus selliseks kujunes.

Korter
Mõnes mõttes kadestan inimesi, kes soovivad elada korteris. Korter on üldiselt soodsaim ja mugavaim valik. Korterihinnad on madalamad kui teistel kinnisvaratüüpidel ja ka suuremad otsused võetakse vastu ühiselt või ühistu kaudu, näiteks ei pea keskmine korteriomanik otseselt muretsema, kes lükkaks lund või ehitaks uue katuse. Samas võib see tuua kaasa lisakulutusi, mis alati meeldivad ei ole. Näiteks pensionärid ei pruugi olla vaimustatud mõttest ehitada maja juurde laste mänguplats või uued parkimiskohad, ent neid kulusid katta tuleks kõigil majaelanikel ühiselt. 

Isiklikult ei ahvatle korteris elamine mind üldse. Mulle meeldib rahu ja vaikus, mitte pidevalt naabrite hääli kuulda ega muretseda, et ise liiga lärmakas poleks. Ideaalis soetaksin ma korteri ainult ajutiseks elupaigaks/üürileandmiseks. Kui mõni pereliige tahaks minna näiteks Tallinnasse ülikooli, oleks suurepärane, kui saaks talle seal soodsamat elupinda pakkuda. Ise aga pikemas plaanis seal elada ei tahaks. Kogu see jutt on siiski teoreetiline, sest nagu öeldud, kinnisvara mul pole ja kuidagi välistatud ei ole ükski neist variantidest. 



Ridaelamu
Ridaelamul on minu silmis rohkem plusse, aga pigem olen ikkagi ei-seisukohal. Nagu oleks oma koht ja oma luba, aga ikka peab naabritega kemplema. Näiteks mu sõbranna ei või endale üksinda ehitada sellist aedagi(tara), nagu sooviks, kuna see tuleb paljude (ka teiste majade) naabritega kokku leppida, milline aed (või kas üldse) on aktsepteeritav. Lisaks on ridaelamud juba hinnaklassilt majade tasemel. Eks siin tulevadki mängu eelistused. Kellele meeldib kommuunielu ja see et on tore lapsi koos mängima lasta(kuigi kellele see ei meeldiks?) ja ühiselt otsuseid langetada, selle jaoks sobib ridaelamu hästi.

Hetkel elan ise esmakordselt klassikalises ridaelamus (Põhja-Soomes) ja praegu sobib see meile küll ideaalselt. Mul on kahju, et Eestis ei ole eriti üüri-ridaelamuid, sest eelistaksin seda korterile iga kell. Lisaks on siin ridaelamuboksi üürimine korterist soodsam, aga Eestis oleks see ilmselt vastupidi. Nagu öeldud, siis praegu sobib see meile oivaliselt. Koeraga on väga mugav - astu otse õue kas eesuksest või tagauksest. Lisaks on see ideaalse suurusega, saunaga ja niisama mõnus. Naaber on ka nii vaikne (meil on otsepealne boks), et teda nagu polekski. Ise ei julge väga muusikat küll kuulata, kuna ei tahaks teda segada. Siin on paljud ridaelamud ringjalt ehitatud, nii et keskele jääb parkimisala, kuurid, laste mänguala. 

Siin piirkonnas on ridaelamud kõige levinum elamutüüp, kortermajad ja ühepereelamud praktiliselt puuduvad. See on ka igati mõistlik arvestades karmimaid olusid (temperatuuri, lume osas). Sellistes oludes on väga mõistlik hoida kokku ja ühendada oma jõud.

Maja 
Ma nüüd ei teagi, kust see pärineb, aga minu suurim eelistus oleks omada oma maja. Ise olen alates 5. eluaastast elanud korteris/majaosas, vanaemad elavad Tallinnas korteris ja ridaelamus. Seega mul ei ole otseselt sellist kogemust, et just oma majas on nii mõnus olla. Isal on oma maja küll, aga selles majas on ärid ja korterid, nii et see ei ole kuigi klassikaline maja. Võib-olla tuleneb see soov lihtsalt eestlaslikust privaatsusevajadusest. 

Minu unistus on keskmise suurusega tore majake aiaga. Maja vajab väga palju tööd ja kulutusi, aga selle korvab minu jaoks see vabadusetunne, mis majaga kaasneb. Majas on täielikult oma tuba, oma luba. Koerainimesena on ka aed suureks boonuseks. Jalutamas käima peaks koeraga nagunii, aga majas on koeral oma valik, kas ta tahab olla rohkem toas või värske õhu käes. Lisaks saab kuulata muusikat, laulda kõvasti ja valesti ja teha muid toredaid asju, ilma et peaks muretsema, et paberist seinad need helid kohe naabriteni kannavad.

Lastel oleks hea aias mängida ja sõpru oleks mõnus külla kutsuda ja nii edasi. Maja puhul tuleb küll kõige eest ise muretseda ja hoolt kanda. Suvel tuleb muru niita, rohida, talvel lund lükata. Maja vajab kõpitsemist ja hoolt. Kes on aga kuldsete kätega ja seda vastutust ei karda(või lihtsalt väga jõukas, et keegi teine kõik tööd ära teeks), sellele on maja igati heaks elupaigaks.



Lisaks sobilikule tüübile tuleb leida ka sobiv asukoht (suurlinn, väikelinn, küla, mets vms), aga see jutt läheks jälle nii pikaks, et sellesse hetkel ei lasku. 

Ja lisa number kaks. Nii palju aspekte jäi veel välja ja kõikidel neil tüüpidel on kindlasti erinevaid lahendusi, aga seekord sai kirja pandud sellised mõtted enda isiklikust vaatenurgast. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar