Kassapidaja töö

Töötasin varem kaubanduses ja sain seal näha nii teeninduse poolt kui ka kontori poolt. Ma ei ole küll vahetu klienditeeninduse tüüpi inimene - ma võin olla kiire, täpne, muidugi ka viisakas, aga minus ei ole seda X-faktorit, mis on inimeses, kes on loodud klienditeenindajaks. See sära, siiras rõõm iga kliendi üle, kadestamistväärt oskus igast olukorrast hästi välja tulla. Selline inimene hakkab alati silma, sest ta on haruldus. Haruldus just erinevate kassapidaja töö varjukülgede tõttu. 

Inimeste suhtumine

Minu meelest on kassapidaja töö nagu iga teine. Ise poes töötades ja ka mujalt sai ikka kuulda mõningate inimeste arvamust sellisest tööst. Kas see on vajalik töö? Jah, absoluutselt. Täielikult isetoimivaid poode meil veel ei ole. Miks siis peaks keegi seda ametit halvustama? Kust need halvustajad siis ise oma kauba kätte saavad? "Appikene, ega sa ometi kassapidajaks kandideeri?" Ja mis siis? Mõnele see meeldib, mõni teeb seda vajaduse tõttu. Miks peaks omama veidraid eelarvamusi ühegi vajaliku ameti kohta?

Palk ja maine tagamaad

Osati ma saan ka aru, kust võib halvustav suhtumine tulla. Nimelt halbadest kogemustest. Kuna kassapidaja töö on nii madalalt tasustatud, suunduvad head teenindajad ja säravad pärlid sageli mujale ja kassapidaja tööd satuvad vahel tegema inimesed, kes selleks absoluutselt ei sobi ja seda teha ei taha. Lihtsalt kuna muud võimalust ei ole. Mul on kahju, et ka neid tublimaid ja toredamaid vääriliselt ei tasustada. Ometi ei anna ka mõni halb kogemus põhjust üldistada ja kogu kassapidaja tööd kuidagi hukka mõista.

"Need" kliendid

"Need" kliendid on sellised, kes nõuavad, et klient on kuningas, aga ise käituvad nagu matsid. Sellised võivad ka kõige rõõmsamal inimesel meele mustaks ajada. Nad nõuavad, karjuvad ja elavad end välja vale inimese ehk kassapidaja peal. Kindlalt suurem enamus neil esinevatest probleemidest ei sõltu mitte kuidagi kassapidajast ja tulemuseks ei ole muud, kui see õnnetu alatasustatud kassapidaja muutubki kurvemaks ja tusasemaks. 

Ma võiksin tuua igasuguseid näiteid, mille eest kassapidaja poes sõimata võib saada. Näiteks meesterahvas, kes üürgas üle kogu poe iseteeninduskassa (pistelise ja juhusliku!) ostukontrolli mõttetusest ja kuidas see on sihilikult tema aja raiskamiseks loodud(kuigi ostukontrollist on selgelt kasutajalepingus kirjutatud. Aga kellel siis aega lugeda on? Ikka laome igale poole oma allkirja suvaliselt alla). Käekõrval seisis tal noor tütar, kes issi pealt teenindajatega suhtlemist õppis. Milline suurepärane eeskuju!

Või need, kes õiendavad kassapidaja kallal, et järjekord on pikk ja kassasid vähe lahti, kuigi see võib tuleneda sellest, et mõni vastutustundetu kolleeg on tööle ilmumata jäänud vms. Siis see tubli ja kohusetundlik saab jälle oma vitsad kätte, sest karjutakse ju tema peale.

Neid näiteid on veel palju, aga ei hakka siin rohkem neid välja tooma, kuna see kujuneks juba liiga pikaks romaaniks. 

Kassapidaja töö tundub mõnele nii mõttetu alamate tööna. Tõsi, seal ei otsita ravimit raskele haigusele (aga kui paljud sellega ikka tegelevad?) ja võibki tunduda, et igaüks saab selle piiksutamisega hakkama, aga heal kassapidajal on teistsugused oskused. Ta ei joonesta ega täida aruandeid, aga tal on kõrgelt arenenud inimeste tundmise oskused. Oskused, mis puuduvad paljudel klientidel. Olen ise näinud, millises raevus inimene on kassapidaja poolt maha rahustatud, nii et too klient lõpuks hoopis kiituse kirjutas ja pean tõdema, et mina austan sellist kassapidajat ja ei halvustaks mitte mingil juhul tema tööd.

Ma isiklikult ei karda ega häbene ühtki tööd. Kas see mulle sobiks, on teine küsimus, aga mina ühtki ametit lihtsalt eelarvamuste põhjal küll ei välistaks. Kui keegi suudab mulle mõistlikult seletada, miks see töö on kuidagi halb või piinlik või nõme, siis ootan huviga.