kolmapäev, 1. jaanuar 2020

hola Mallorca

Võtan nüüd hetke, et üks üsna ammune seiklus lõpuks ometi talletada. Selle ja praeguse hetke vahele on jäänud nii palju sündmuseid ja emotsioone, et on tore meenutada aega, mis oli täis rõõmu ja avastamist.



Suve alati-liiga-kiire lõpp ei olnudki seekord nii kurb, kuna see tähendas, et läheme septembri alguses suve pikendama soojale ja päikeselisele Mallorcale. 

Majutus
Seekord oli meie reisiseltskond 9-liikmeline ja see tähendas ka, et on vaja suuremat majutust kui tavaliselt. Ööbisime kahekorruselises majaosas Port D'Alcudia külje all - majas on viis magamistuba, elutuba, köök, kaks vannituba, rõdud, terrass ja eraldi aed. Ruumi jagus kõigile piisavalt ja aia olemasolu oli ülimalt mugav - seal oli hulgaliselt laste mänguasju, grillimise tarvikud, päevitustoolid ja ilusad oliivipuud. Tänu aiale saime ka ehk tavapärasest rohkem puhata, kuna ei pidanud laste lõbustamiseks iga kord eraldi kuskile minema, vaid saime lihtsalt üle ukse aeda astuda.

Oliivipuud, kõvaleheline muru ja palju mänguasju tagahoovis

Meie villa
See asula ise on läbi ja lõhki turistidele suunatud - kõige rohkem on hotelle ja suveniiriärisid. On ka lõbustusi lastele, näiteks batuudipark, kuid enamik neist on tasulised. Näiteks on seal ohtralt elektroonilisi autosid ja hobuseid, mis ühe-eurose mündi abil ellu ärkavad. Mänguväljakuid leidub, aga hõredalt. Üks lõbus viis liikumiseks on rentida mitmekohaline jalgratas, selline lai, kus ees saavad istuda lapsed ja taga suured väntajad mitmekesi kõrvuti. Meie ratas lagunes paraku poolel teel ära ja seetõttu vähendas selle kogemuse toredust. Veel saab rentida vesijalgratast, teha sõit hobusevankriga või mida iganes turisti hing veel ihkab. 

Randa oli maja juurest kahe minuti tee ja imeliselt soojas ja läbipaistvas Vahemeres käisime korra või kaks päevas. Sel suvel ma Eesti meres ei ujunudki, kuid sealsele liivasele rannale oli võimatu vastu panna. Tõesti võimatu. Alguses ma ikka arvasin, et kui lepime lastega kokku, et jalutuskäigul mere äärde sattudes paneme ujumis- ja vahetusriiete puudumise tõttu vette ainult varbad, siis nii ongi, aga pärast mitmendat korda läbimärgade lastega kodu poole jalutamist võtsin ikka õppust :D.

Majalähedases rannas käis ka selline veesõiduk seiklejaid peale korjamas

Soe ja läbipaistev Vahemeri
Liivakarva
Võrreldes sellega, millega meie harjunud oleme, on seal kõik täiesti teises värvigammas. Kõik on liivakarva! Maapind on liivakarva, majad on liivakarva, isegi mõni kass on liivakarva! Hooned on üsna sarnase kujuga - olgu selleks siis algupärane Mallorca loomatall, madal maja või mitmekorruseline kortermaja - kandiline ja ikka liivakarva. Pealinn Palma on siiski erandiks - seal küll ühtset arhitektuuri ega värve ei kohta.

Kollakat ja beeži silmab kõikjal - Alcudia

Maapind on enamjaolt kuiv, kuid taimestikku ikkagi esineb - palmid, mitmemeetrised kõrkjad, ka männimetsad, ilusate lopsakate õitega põõsad jne. Linnataimed saavad küll ilusana püsimiseks lisakastmist. 

Kitsi ja lambaid kohtab Mallorcal igal pool. Palaval ilmal võib neid näha puntidena iga karjamaal leiduva puu all varjus ja muul ajal kuival ning kivisel karjamaal midagi hamba alla otsimas -  toiduga seal just priisata ei ole. 

Esimestel päevadel külastasime lisaks oma kodukohale ka Alcudia vanalinna ja ilusaid vaateid pakkuvat Formentorit. Viimasesse ujuma pääsemiseks tuli keerutada üle mäe, mis oli minu jaoks esmakordne kogemus, st. ise roolis olles. Kurvid on järsud ja teed kitsad, siiski küll piisavalt laiad, et kaks autot kõrvuti sõitma mahuvad. Kuna me hakkasime pimeda peale jääma, oli see üks üsna kiire külastus. Küll aga igati mõnus! Kui kodukohas möllasid enamikel päevadel lained, siis Formentori rannas oli vesi nii rahulik ja nii soe. Pimedaks läks seal ülikiiresti, nii et ujumist alustasime hämaruses ja lõpetasime kuuvalgel. Sinnakanti me kahjuks küll enam tagasi ei läinud. Seal oleks kindlasti uhke ringi vaadata, pildistada ja veel enam matkata. Meie jaoks lõppes see käik aga natuke kurvalt, kuna üks kaasreisija kaotas seal oma rahakoti dokumentidega, mis seadis tagasi Eestisse pääsemise kahtluse alla (ette ruttades - õnneks sai kenasti lennuki peale. Vastasel korral oleks pidanud laevaga sõitma Valenciasse või Barcelonasse saatkonda ajutist dokumenti saama).

Päike kadus merre - Formentor

Matk ümber Cúberi

Laupäeval seadsime suuna Cúberi järve poole. Sõitsime läbi Inca linna ja seejärel algas mäkketõus. Mallorca on üks väga populaarne ratturite sihtpunkt. Neid oli nii-nii palju, et mäkketõus oligi nende sabas venimise ja möödumiskatsete jada. Kohale jõudes tibutas vihma - meil mingit vihmavarustust aga kaasas polnud. Kuna sõit oli ikkagi võrdlemisi pikk ja enamik tahtsid pärast keerutavat sõitu värsket õhku, siis suundusime ikkagi rajale, mis ümber järve viib. See oli väga õige otsus, kuna loetud minutid pärast startimist läks ilm ilusaks ja päikseliseks. Värava juures tervitas meid kohe lõbus eesel. 




Cúberi järv on orus asuv tehisjärv, millest pealinlased oma joogivett saavad. Järv ise oli küll üsna mudane ja sugugi isuäratav välja ei näinud :P Ümber järve läheb matkarada, mis on jõukohane ka lastele. Pikkuseks 4km ja kestuseks arvestatud 1 tund. Meil kulus aega küll rohkem ja väiksemad matkasellid ka tervet rada ei kõndinud, vaid puhkasid vahepeal kärudes jalga. Vaadata oli aga küll ja veel - mäed igal küljel, eeslid, lambad ja lehmad, kellele lausa pai sai teha - mida veel tahta? Võib-olla ainult veel vasikaid, nagu üks matkasell arvas. 

Tillukesed lehmad vs suured mäed
Ei olegi tillukesed need lehmad

Võsa vahelt kostus igasuguseid kilinaid-kolinaid-määgimisi-muugimisi. 

Hundid
Pärast matka sõitsime poole tunni tee kaugusel asuvasse Sollerisse lõunatama. Soller on armas ja päikseline linnake - tõeline Vahemere unelm. Sõime mereäärses restoranis, kust pääses promenaadile, millelt sõitsid aegajalt mööda vanad muhedad puidust trammid. Kohvikus olid fotod Sollerist 20. sajandi algul - väga põnev vaatamine. 



Betlemi klooster
Tegime kordamööda ka ühe lastevaba matka ja valituks osutus matk Betlemi kloostri juurde. Kloostrini jõuab keskmiselt 50 minutiga ja sealt edasi mäeharjale veel umbes viiega.


Rada on huvitav - vaadata saab kaljusid, erinevaid taimi ja kitsi, kes mööda kaljuseina ronivad. Uskumatu, mida sõrgadega teha saab. Enne kloostrini jõudmist viib rada läbi allika, kus saab kustudada janu ja täita pudeleid. Klooster on väike ja väga kena, ümbritsetud viljapuuaedadest ja ohtratest-ohtratest kitsedest, kellel on ligipääs igale poole. Kloostri kõrvalt ronisime veel kõrgemale, et jõuda mäeharjani, kust avanes vaade Alcudia lahele. Veidi tuuline, kuid imeliselt kaunis koht väikeseks puhkuseks enne alla tagasi minekut. 




Osavad ronijad
Pärast matka sõitsime Betlemi külla, kus leidsime imeliselt armsa ja varjatud ujumiskoha, kus vesi oli täiesti läbipaistev ja pärast matka lausa imeline! 

"Palma külastus" ja läbi tormi kulgemine
Ilma poolest meil ei vedanud, aga natuke ikkagi vedas ka. Nimelt saime me küll veidi vihma ja tormituuli, aga nii hulluks, nagu ilmaennustajad ennustasid, õnneks siiski ei läinud. Ühel vihmasel päeval sõitsime poole seltskonnaga pealinn Palma külje alla FAN kaubanduskeskusesse, kus me saime olude sunnil tunde ja tunde veeta. Nii võib juhtuda, kui üks reisisell ilma telefonita kaasa tuleb, nii et saime suures keskuses üksteist taga otsida. Turvamehed valjuhääldit kasutada ei tahtnud, kuna seda tehakse vaid laste puhul. Ma ei teagi miks, kuna meie reisisellid on kindla peale natuke ikka lapsed ka :) 

Kui me lõpuks väsinuna ja näljasena kokku saime ja viimased vajalikud asjad tehtud saime, asusime koduteele. See oli üks väga huvitav sõit, kuna saime näha igasuguseid ilmastikunähtuseid. Seljataga roosatas õhtune taevas, ees ajas üks vikerkaar teist taga, külgedel olid mäetipud mattunud sünkjasmustadesse tormipilvedesse. Oma patrullringkäiku või otsingut tegi helikopter, mis nii ühel kui teisel pool meist tiirutas. Kuna pidime poest läbi hüppama, et veevarusid täiendada, siis saime ka läbi tormituulte lipata, muul juhul oleksime täpselt enne vihmasadu ka koju jõudnud. Igal juhul oli üks põnev sõit ja jõudsime ka üsna õigel ajal tagasi.

Natura Parc Santa Eugenia
Järgmisel päeval, mil lubati lõunast vihmasadu, sõitsime R-ga kahekesi Santa Eugenia kõrval asuvasse loomaparki. Tegemist on ühe äärmiselt lopsaka loodusega loomaaiaga, mille asukad on suuremas jaos ravitud haigustest/vigastustest või päästetud väärkohtlemisest. Kõige rohkem oli seal linde, erinevad kanad-kuked-tibud sibasid lahtiselt, nii et sellest sai lausa lõbus otsimismäng. Kus on kukk? Puu otsas, aia peal, sebra kõrval - ikka igal pool :) Mõne looma kohta tekkis siiski küsimus, aga inglisekeelset infot juures ei olnud, näiteks kuidas kaks tiigrikiisut väikesesse loomaaeda sattusid.




Taluloomade osas oli taasloodud loomade varjualused, millisena neid sajandi eest ja varem Mallorcal tehti. Ehk siis liivakivist tall, laut, lammaste varjualune. Kuigi tollal tehti neid lihtsalt odavast ja kättesaadavast kohalikust materjalist, olid need hooned väga vastupidavad. Ühes loomaaia ehitises oli lausa kasutatud algupärast üle saja aasta vanust ukseava, mis ajale siiani hästi vastu on pidanud. 



Kui loomad vaadatud, siis lõunatasime sealses putkas, mis oli nii kohaliku hõnguga. Kuna oli hooaja lõpp, siis tegi üks härra seal kõike - müüs pileteid, soojendas paninisid jne. Lõunasöögi juures oli meil kaaslane - mõnus sale liivakarva kiisu, kes seal koos tibude ja kanadega vabalt jalutada sai. Enne koduteele asumist tegime veel kiire ringi ja siis seadsime juba suuna kodu poole. Lubatud vihm õnneks jäigi tulemata, selle asemel oli hoopis päike.

Vestlus lõunalauas


Väike kere, suur hääl

Pealinn Palma

Sel ajal kui meie Santa Eugenias käisime, käis osa seltskonda pealinn Palmas. Meie käisime eelmisel korral ainult Palma külje all poodlemas, nii et linna me tegelikult ei näinud. Saime sooja soovituse sinna minna, nii et viimase päeva hommiku-lõuna veetsimegi Palmas. Pealinn on seninähtud küladest-linnakestest üsna erinev ja seal on väga palju vaadata. Esiteks on seal rohkem värvi ja arhitektuur on täiesti... ebaühtne. Nii on ühe maja iga osa eri värvi, erinevate rõdudega jne. 


Majaosad on kitsad ja kõrged - heitsin ühe pilgu ka lahtisesse koridori ja trepp näis seal peaaegu sama järsk nagu oleks see redel. Majade vahele on pikitud kirikuid ja muid põnevaid ajalooliseid hooneid. Tänavad on aga täis igasuguseid kunstnikke - kes teeb traadijuppidest putukaid, kes maalib, kes teeb ajutisi tätoveeringuid, ehteid, müüb särke või mida iganes veel. 


Alustuseks tegime väikese brunchi imetoredas Fibonacci kohvikus - parajasti esines seal ees imeline tänavamuusik ja söögid-joogid olid väga maitsvad. Liikusime mööda vanalinna mereni - imetlesime möödudes maju ja hiiglaslikku katedraale, pikki treppe, väikeseid poekesi ja kunstigaleriisid, pikka mereäärset müüri, promenaadi ja muidugi teelejäävaid mänguväljakuid. Siin-seal kõpsutasid mööda hobukaarikud, mis olid ühelt poolt tõeline vaatamisväärsus. Nimelt olid kõik juhid väga sarnased - naerusuised hispaania mehed mustade vallatute lokkidega - justkui oleks töökuulutuses need omadused tingimustena üles loetud. Võib-olla on kah, sest sihtgrupp on ju naisturistid ja seega on igati mõistlik lõbusate hispaanlastega nende pilku püüda. Aga hobustest oli kahju, kuna oli väga palav päev ning neil ei tundunud eriti hea olevat. 





Esialgne plaan oli leida ujumiskoht, kuid mere ääres oli nii kõva tuul, et saime vaevu edasi liikuda ja mütsid lendasid korduvalt peast. Niisiis pöördusime vanalinna poole tagasi ja sattusime juhuslikult vegan-kohviku ette. Kuna meil oli hädasti juua ja jahutust vaja, tellisime jäätised ja vee ning läksime lõbusasse tagaaeda seda nautima.



Palmid Palmas

"Tee minust lillega sõbrapilti!"

Taimi ja detaile vegankohvikust

Seejärel sõitsime koju, käisime viimast korda ujumas, pakkisime asjad ja varajastel hommikutundidel sättisime kõik asjad autode peale ja läksime lennujaama. Lennujaamas jooksime ajaga võidu ja oli omajagu sekeldusi, aga kokkuvõttes saime vähemasti kõik õigeaegselt lennuki peale - kuigi rahas kaotasime nii ühes kui teises kohas ebaõiglaselt palju. Mõru maik lõpetuseks, aga muidu oli see väga hea ja vajalik puhkus - palju ujumist, palju päikest ja palju seiklusi!

Lennuki peale

Pilved laskusid orgu


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar