Eetrivaikus, eetrivaikus. Nüüdseks juba kaks nädalat tagasi, aga Kutt sai kaheksa(kuuseks)!!! Uue värske sugulase saabudes hakkasime kõik (kel see kogemus juba on) muidugi enda rasedusest, sünnitusest ja muudest beebivärkidest heietama. No issandameie kui armsad need värsked väiksed krimpsus vanamehenäod on. Uus põnnu on nii pisike ja tore - minu Kuti sünnimõõtudest 300g ja 3cm pisem. ARMAS! :D (PS! Tegemist on beebihullusega ja see on nakkav!!)
Minu Kutt kasvas justkui üleöö järsku suuremaks. Näiteks avastasin, et tal on hiigelsuured käed - need pole enam mingid beebikäed, vaid juba lapse käed. Talle meeldib igale poole turnida, pahandusi teha ja nunnu olla. Varem talle ei meeldinud üldse põrandal olla, kuna hakkas kiirelt igav - nüüd, kui teed on valla ja oskab ise ringi liikuda, on see talle meelepärasemaks muutunud - kaua ta ikka ei taha omaette toimetada, aga ühtteist jõuab ikka ära teha, kuni ta samas ruumis kõik põneva üle vaatab.
Olen siin pilte sorteerinud ja vaatasin heldimusega neid esimeste kuude pilte - magamatus on vist jälle pool mälu ära kustutanud, sest mismoodi on võimalik, et tema ka nii pisike on olnud? Need igakuised postitused panevad ka sellele mõtlema, et kui palju me juba koos oleme jõudnud kasvada ja mis selle tegelikult ju lühikese ajaga kõik toimunud on. Oehh! Mu parim pisike sõber, kellega on nii lahe kõike koos avastada! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar