Lehed

pühapäev, 6. märts 2016

Meie seikluse algus

See tore seiklus algas ühel septembrikuu hommikul, kui sain teada, et ma pole enam üksi. Eks see algas tegelikult ju varemgi, aga sel päeval ühinesime selle teadmisega meie. Sellele eelnes igasuguseid teisigi asju, näiteks juulikuus üks hirmutav tervisemure, augusti viimasel päeval andsin sisse lahkumisavalduse ning siis käisin veel operatsioonilgi ära. Aga siis sai kõik eelnev ebaoluliseks ja jäi vaid hetk ja tulevik.

Sümptomi-kogust saadeti mulle valutav alakõht (seda eriti viimastel töönädalatel, kuna tööl olin aktiivses liikumises), mõned hellad piirkonnad kehal, kõige kergemat sorti iiveldus (vahel hakkas ühistranspordis loksudes veidi paha) ning valulikud liigesed, millega mul varemgi probleeme on olnud. Samuti läks näonaha olukord hullemaks kui enne.

Igapäevaselt valutav kõht tekitas igasuguseid muremõtteid ja ma ei jõudnud ära oodata esimese trimestri ehk nn. kuklavoldi ultraheli, et raskele südamele lohutust saada. Minu visioon rasedusest nägi ette, et kaob ära igakuine põrguvalu kõhus. Reaalsus osutus aga selliseks, et valu intensiivsus oli küll kõvasti madalam, aga see-eest valutas mu kõht igapäevaselt pea kolm kuud järjest. Vahepeal jõudsin juba mõelda, et olgu mul iiveldus või mis-iganes rasedusaegne häda, aga mitte see kõhuvalu, kuna valu selles piirkonnas, kus väike elu kasvab, ajab tahes-tahtmata muretsema.

Iivelduse koha pealt aga nii palju, et umbes 10. nädalal kadus see vähenegi ära. Enne rasestumist ajas osa sööke veidi iiveldama (arvasin, et millegi talumatus, aga ei suutnud ühist nimetajat leida ning teste pole teinud) ja pärast rasedaks jäämist kadusid needki iiveldused ära. Nii et vähe sellest, et mul ei iiveldanud, mul kadusid varasemadki iiveldused ära.

Ent nagu öeldud, palju mul sellest rõõmu ei olnud, kuna kõht ja liigesed (õlad, randmed, hüppeliigesed, põlved) valutasid üksteise võidu mulle armu andmata.


Kahjuks pean tõdema, et esimesel trimestril domineerisid tõesti mure ja vaevused. Muidugi püüdsin olla positiivne ja rõõmus, aga juba tekkinud mure on üsna keeruline taltsutada. Õnneks jõudis üsna kiirelt kätte aeg minna ultrahelisse, kus nii mõnelegi küsimusele vastused sain.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar