reede, 19. august 2016

Ega beebiga pea kodus istuma

Küll mul on hea meel, et on loodud nii palju võimalusi, mida teha just koos beebiga. Üldiselt on valikud küll koondunud suurtesse linnadesse, näiteks Tallinnas algab eriti lahedana tunduv Käruralli, mis on selline üritus, kus iga päev postitatakse ühest Tallinna paigast pilt ja emmed peavad ruttu vankritega kohale kärutama ja samas kohas pildi tegema. Või ujumine, mida Kutt tõenäoliselt väga naudiks, kuna vees solberdamine on ta lemmik! 

Väikelinnas on aga valikud piiratumad, kuid sellegipoolest ei pea siingi end päris lapikuks istuma. Me läheme näiteks septembris beebikooli, kus ilmselt võimeldakse, räägitakse aktuaalsetel teemadel, vahel ka ujutakse (jee!) ja tehakse kõiksugu muid asju, mida ma täpselt ei tea, kuna seal veel käinud pole. Mõni peab beebikoole tobedateks ja mõttetuteks, kuna võimelda saab ju kodus ka ja see on ainult koht, kus emadel koos pläkutamas käia. Ja küllap nende jaoks see siis ongi mõttetu, aga mina just hindan võimalust pääseda koduseinte vahelt sotsialiseeruma. Kuna raamatute lugemiseks on hetkel keeruline aega leida, siis on küll hea saada ühest kohast kiiret ja kasulikku informatsiooni (näiteks võimlemise kohta). Lisaks on tore kohtuda teiste saatusekaaslastega ning ka beebi hakkab jõudma sinna ikka, kus teised pisikesed inimesed tunduvad väga huvitavad. Seega mina ootan küll huviga ja kui Kutt teaks, mida oodata, siis tema kindlasti ka.

Rohkem meil beebidele suunatud asju minu teada ei ole, küll on aga trenne, üritusi, võimalusi väikelastele. Tallinn oma ummikutega ajab meid aga iga kord natuke hulluks (autosõit pole Kuti lemmiktegevus ja veel vähem meeltmööda on seisvas autos passimine), nii et stabiilselt me veel seal käia ei taha. Küll aga oleme nüüdseks kaks korda käinud Beebikinos. 

Esimene kord käisime Artises, kus on Beebikino igal kolmapäeval. Artise kavas olevad filmid erinevad tavalistest Hollywoodi filmidest ja iganädalane beebikinogi on eestkätt suunatud vanemate vaimsele heaolule. Vaiksem heli, mänguasjad, kerge valgustus, mähkmed WC-s - need on küll lastele, ent filmid on enamasti täiskasvanutele. Artises on ka vahva mängutuba, kuhu pärast filmi laps pista ja ise kõrvalolevas kohvikus väike latte võtta. See kord, kui me käisime, oli filmivaliku suhtes erand - nimelt näidati Jääaja viimast osa, aga kuna viimasest kinokülastusest oli igavik möödunud, siis läksimegi seda vaatama. Külastajaid oli vähe, mis oli positiivne, kuna sõbranna poeg sai segamatult ringi tormata ja üldse oli mõnusalt rahulik. Kutt oli meeldiv ja rahulik kaaslane, kes magas terve filmi ajal ja ärkas alles päris lõpus, et veidi kõhtu kinnitada. 

Apollo Kinodes ja Coca-Cola Plazas on Beebikino kord kuus. Nende raames toimuvad ka tootetutvustused ja veidi saab ikka nänni ka. Me käisime Solarise Apollo kinos. Kohale jõudsime üsna hilja, nii et enamikust nännist jäime ilma, aga kes see nänni pärast ikka käib (meie :)). Samal ajal linastus kaks filmi ja osalejaid oli meeletult. Et üldse vankriga üles saada, seisime 10 minutit liftijärjekorras ning pärast filmi lõppu oleks ilmselt kena pooltunni sabas veetnud, aga otsustasime vankrid trepist alla vedada. Ma olin lapsevalvur ja sõbranna tassis vankreid. Mõlemal korral tulid abivalmis naised ka appi. 

Kuna rahvast oli nii palju, saatis tervet filmi mitmehäälne nutukoor, aga mina ei pannud seda enamasti tähelegi ja küllap ei häirinud see teisigi - oleme ju kõik samas paadis. Okei, Kutti natuke häiris, pool filmi ta magas, aga niheles üsna palju. Sain siis temaga veidi tantsida, mis oli ka väike võit, sest tantsimas pole ka ammu käinud. Hiljem ärkas ta üles ja pikutas mul kenasti süles ja vaatas oma mänguasja - nii et igati sobilik kaaslane kinno. Apollo Kino beebipäev oli igatahes tore, kuna: soodne piletihind, nänn, kaks kõrvuti kohta (üks lapsele, asjadele), mänguasjad suurematele põnnidele, vaba õhustik jne. 

Järgmisel nädalal läheme võib-olla Coca-Cola Plazasse ka - no mis parata, kui järjest nii head filmid tulevad. Tahaks seal kohe mõlemat korraga linastuvat filmi vaadata :)

Kutt skooris endale Sophie närimisisrõnga ja teadis kohe, mis sellega ette võtta tuleb (vähemalt suund oli õige - pani selle näkku ja hakkas lakkuma. Aitasin siis väheke, et parem nätsutada oleks.)



Sophiet on hea närida

Ja  keegi ei pane eksju tähele, et sõrmeots ka suhu liigub



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar