Ma näen sind! :)

Kauaoodatud arstiajad jõudsid kätte nagu niuhti. Silmaarstil midagi uut ei selgunud, seega sain rohelise tule sünnitamiseks. Eks risk jääb alati (ja mingid riskid on ka tervete silmadega inimestel), aga loodan parimat. Vahepeal oli väike hirm ikkagi sees silmade osas, aga nüüd tunnen end üsna kindlalt. Lisaks on minu haiguslugu ämmaemandatele kohe näha, nii et kui mingi kahtlus peakski tekkima, siis oskavad nad vastavaid meetmeid tarvidusele võtta. Analüüsid olid samad nagu varemgi - mõõdeti silmade tugevust, rõhku ja arst vaatas silmapõhjasid. Pärast läksin oma hiiglaslike pupillidega sõõrikukohvikusse lõunatama ja ootama, et pupillid normaalsetesse mõõtudesse tagasi tõmbuks. Teenindajatele võisin ma eriti sõõrikunäljas näida :)

Järgneval päeval toimus ultraheli. Sain isegi veidi ärrituda, kuna ajad hilinesid ja üks naisterahvas veel midagi lausumata minust ette trügis, nii et ma kokku seal ukse taga tund aega ootasin. Mõtlesin, et suutsin oma vererõhu üles vihastada, aga see oli korras nagu alati. EPK on kahe nädalaga kenasti edasi kasvanud ja oli nüüd juba 34cm (35+5 nädalal) ja pisikese kaaluks mõõdeti 2733g, mis vastab 35+4 nädalale. Seega nii nagu ma arvasin, on ta täpipealt õiges suuruses. Väikse ultraheli aparaadi pildilt oli raske midagi aru saada, kuna laps juba nii suur on, aga äratuntavatest kehaosadest oli näha südant ja vahepeal osa näost (silmad ja nina). Igaks juhuks küsisin soo kohta kinnitust, kuigi mul erilist kahtlust pole, kuna looteanatoomia ultrahelis nii head pildid sain. Seekord mingi mügarik korra paistis ja seejärel sulges laps viisakalt oma jalad, nii et midagi kindlat arst ei öelnud. Kui ta otsustab olla anatoomiliselt veidra mügarikuga tüdruk, siis saab ta palju sinist kanda. Proovisin seda sinise-hullust küll vältida, aga poiste riidevalik on paraku palju limiteeritum kui tüdrukutel, seega on sinine tema riiete seas üsna domineeriv värv. Positiivne on küll see, et sinine on ka minu lemmikvärv, aga ometi võiks poistelegi pakutav olla rikkalikum.

Esmavajalik peaks nüüdseks kõik olemas olema ja selles osas saan veidi hinge tõmmata ja hetke nautida. Kolisin nüüd raamatukogule nii lähedale, et tõin endale kohe portsu raamatuid koju ja asusin üle pika aja juturaamatut lugema. Kuni mul on veel võimalik leida vabu hetki lugemiseks, siis tuleb seda ju ära kasutada. 

Lisan ka 34+6 tehtud kaunilt kvaliteetse ja kõrge fotograafilise väärtusega (hihi) telefonipildi. Muidu ei pane kõhu kasvu tähele, aga kui kõrvutasin seda pilti täpselt kuu varem tehtud pildiga (sama riietus), siis on muutus ikka meeletu. Tänaseks on täitunud 36 nädalat, kaalutõus on u 11 kg ja nähes, kui palju see kõhuke ühe kuuga kasvada võib, siis on veel küllaga aega endale veel suuremat punu kasvatada. Mu tavalised joped lähevad veel vaevu kinni, nii et kui ilm lubab, siis peab avarama lõikega mantlile vist üle minema :)