pühapäev, 28. mai 2017

Sünnipäevapidu: tehtud!

Põnni esimese sünnipäeva otsustasin pidada perekondliku aiapeona. Andsin aegsasti ilusa ilma tellimuse sisse ja hakkasin ettevalmistusi tegema. Et õhtuti oma näppudele tööd anda, siis valmistasin ka mõned kaunistused - läbivateks värvideks said münt ja tumesinine ja seda silmas pidades õmblesin lipuketid, kaunistasin joogitopsid ja mälestusteraamatu ja otsisin ka muud asjad sobivates toonides. Väga vahva on nikerdada ja asju valida, kuid mitte liiga tihti, seega mu enda sünnipäeval, mis on järgmisel kuul, võtan ilmselt veel rahulikumalt. 

Mida lähemale pidupäev jõudis, seda kehvemaks ilmateade muutus. Lõpuks läks asi juba nii jaburaks, et hommikuks lubas vihmavaba ilma ja sadu alates kella kahest, mis oli ühtlasi loomulikult peo algusaeg. Kuna kutsusime kõik lähedased (osa oli tegelikult puudugi) korraga ja neid sai päris paras hulk, siis tuppa poleks lihtsalt mahtunud. Seega olin endiselt lootuses, et ilmateade puusse paneb ja meie pidu ei saboteeri. 

Kuna mulle meeldib asju ise teha, siis snäkid ja tordi valmistasin ise. Salati ja kringli osas sain abi teistelt. Peole eelnev aeg mööduski hakkides, küpsetades, kaunistades. 

Ilmataat õnneks käru ei keeranud ja saatiski meile teele sajuta ja lubatust soojema ilma. Palav just ei olnud, aga täiesti kena ja sobiv ilm õues olemiseks. Lastel oli väga äge, nende snäkilaualt oli millegipärast kadunud vaid viineripirukad ja mõned puuviljad ja dipiga köögiviljad ning leivakorvikesed olid üsna puutumata, aga kogemustega laste pidude korraldajad oskasid öelda, et kui valikus on viineripirukad, siis muu söömiseks aega ei jäägi. Ilm oli ilus, kõik sujus hästi, süüa oli suure varuga. Mina aga sahkerdasin ikka kogu aeg ringi ja kellegagi väga suhelda ei jõudnudki. Peakorraldaja saatus paraku selline vist ongi. Kõigil paistis aga tore olevat, põnn sai oma kallitelt nii toredaid kingitusi ja oli õhtuks nii väsinud, et magama jäi väga kiiresti. 

Mõned pildid ka jutule juurde: 
Päevakangelasega, kes huviga lustivaid lapsi uuris

Peotelk, mis nii väga kasutust ei leidnudki, kuna ilm oli piisavalt ilus väljas olemiseks


Mälestusteraamat, kuhu külalised põnnile häid soove ja ettepanekuid kirjutasid


Tellisin Zoombookist esimese aasta ülevaatliku fotoraamatu. Väga lahe oli seda kokku panna - kõik detailid saab ise valida - kaaned, lehtede taustad, piltide paigutus, tekstid, raamid jne jne. Kõik kiitsid, kui tore see tuli :)

Küünla puhumine: põnn ise ei oska, seega tuul puhus ise leegi ära
Palju inimesi ja tähelepanu tegid lapse natuke häbelikuks, aga mängides läks tuju heaks

Põnn oma aardekuhjas

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar