laupäev, 8. aprill 2017

10

Vahepeal keerati kella ja kuud jälle edasi ja tähistatud sai põnni eelviimane minisünna.

Ühelt poolt tuleb heldimus ja igatsus peale, kui vaatan sõprade-sugulaste värskeid beebikesi või siis enda põnni vastsündinupilte (sain siin alles nendega palju vaeva näha, kuna mu arvuti kõvaketas läks katki ja kartsin, et olen kõikidest ta piltidest ilma. Ordi remonditöökojas suudeti osa pilte siiski taastada ja tähtsamad pildid sain õnneks tagasi. Ostsin muidugi lõpuks ka välise kõvaketta, kus tähtsate asjade koopiad edaspidi elutsema hakkavad).

Teiselt poolt aga on see iga, kuhu minu põnn on jõudnud, nii äge. Ühelt poolt on ta ikka mu beebike ja teiselt poolt juba nii suur ja asjalik tegelane, kes ronib, askeldab ja areneb iga päevaga silmnähtavalt. Ta on üks väga edev, julge ja vahva poiss. Enamik ajast on tal naeratus kõrvuni või keel suust väljas (lemmik). Kõigiga ta edvistab, nii et teda nähes enam tõsiseks keegi ei jää :) 

Nüüdseks võin juba teha ka esimesi kokkuvõtteid asjadest, milles ta eriti osav on: 
- pisikeste asjade leidmine (sõrmede ja seejärel suu abil)
- korterite beebikindluse testimine (ja kõikide nõrkade kohtade välja toomine)
- paberite rebimine
- pillimäng (eelkõige trummid)

Ja lisaks neile vahvatele oskustele on ta ka muudmoodi ilus, tark ja osav, minu parim sõber ja vahva kümnekuune põnn! :)

Nüüd kümnesena sai läbitud veel üks verstapost - nimelt oli ta esmakordselt pool päeva üksi (st ilma minu või oma isata) vanaema juures. Ma pole näinud otsest vajadust teda kellelegi hoida anda - teha oleks mul palju, kuid need ei ole asjad, mis mu eest ära jookseks ja ootavad kenasti ka oma aega edasi. Lisaks on tal veidi omad vigurid, millega peab arvestama. Noh, näiteks ei jääks ta teistega koos olles ilmselt muudmoodi magama kui kussutades või vankris. Ja kuna ta on nii uudishimulik ja kõiki hääli on vaja uurida, siis peaks ka koht üsna vaikne olema. See ei ole küll mingi enneolematu värk - olen ise ka nii enda pisiõde kui ka suure õe lapsi magama kussutanud, aga osal "hoidjakandidaatidel" on ka oma lapsed, seega vaikust ja rahu just väga ei oleks ja lisaks on ju kõigil oma tegemised ka ja nii ta polegi kellegi juures pikemalt kui pool tundi hoida olnud. Tore, et see lõpuks ära sai katsetatud, kuna vanaemaga oli neil igatahes väga vahva, seega sain julgust juurde ja vanaema lubas ka iga kell põnni sinna viia. Iga kell muidugi viima ei hakka, aga tore teada, et põnni maa-vanaema teda nii suure rõõmu ja elevusega on valmis vastu võtma :) 

10. kuu täitus veidi tõbiselt. See õudne haiguste aeg võiks nüüd kevade tulekuga lõppeda. Põnnil on kerge tõbi juba pikemat aega sees vindunud, nii et ei julge ujumas käia ega midagi :( 
Epu von Trilla

Põnn hakkab kasutama vahvaid värvilisi Bobo&Boo bambusnõusid
Kõik sahtlid tuleb läbi uurida 




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar