Lehed

esmaspäev, 1. mai 2017

11

Vahepeal hakkas jooksma viimane kuu enne Aasta Pidu, mis toimub juba selle kuu lõpus. Tegelikult saab see siiski tagasihoidlik olema, kuid väga tähtis sellegipoolest. Kõige esimene sünnipäev siiski! Peo kondikava on mul enamvähem paigas, dekoratsioone ülemäära ei kasuta, aga natuke ikka, sest nii vahva on neid ju valmistada ning hankida(lipuketid on õmmeldud ja sildid lõigatud-kleebitud). Söök saab olema piisavalt kergesti tehtav, et ma endale liigset stressi ei tekitaks. Kõige rohkem soovin aga ilusat ilma, et saaksime peo õues suure telgi all pidada. Seda ei oska ma aga veel ette ennustada, nii et tuleb ka plaan B välja mõelda. See on aga tulevikumuusika, nii et tagasi käesolevasse hetke.

Ma ei ole näpuga järge ajanud, mida millal tegema "peaks," aga igatahes tuleb uusi oskusi igapäevaselt ja seda on nii lahe vaadata, sest põnn on ise oma uutest avastusest nii vaimustuses ja mina samamoodi. Tema siis muudkui teeb, endal nägu kõrvuni ja mina muudkui kiidan, kui osav ta on. :) Üks viimastest avastustest on lehvitamine ja demonstreerib seda siis igal sobilikul momendil. Veel õpib ta parasjagu erineva kujuga klotse aukudest läbi pistma ja minuga (õhu)palli viset mängima - oi see on tore! Minule viskamine käib nii, et ta hakkab õhupalliga hullunult vehkima, kuni see kuskile lendab - vahel minu poole, vahel selja taha. Püüdmiseks ajab ta aga käed ilusasti püsti, venitab suu jälle kõrvuni ja väikse hoo pealt saab enamasti kätte ka. :)

Nii lahe on see, et temaga on aina lihtsam kuskil käia, sest ta tunneb igasuguste asjade vastu huvi ja on siis rahul neid avastades. Näiteks saame juba rohkem õues olla, kuna isegi kui ta ei maga, meeldib talle ringi vaadata või siis maha panduna muru, käbisid jne uurida. Hetkel ei julge küll maas ringi liikuda, vaid jääb täpselt sinna istuma, kuhu ma ta panen, kuid kui õhemad riided selga saab, küll siis ka seiklema läheb. 

Veel on äge see, kui palju talle loomad meeldivad. Kiisud kutsuvad temas esile sellise hästi peenikese piiksuva hääle. Ka käputama hakkas ta kassil järel käies. Koerad on ka toredad, meil on endalgi ju üks, aga kassid paistavad eriti lemmikud olevat. Käisime sugulastel külas ja mängisin seal ühe väga energilise noore kiisuga, kes hüppas suurte hüpetega mänguasjale järgi. Minu põnn ja õepoeg lihtsalt lõkerdasid tükk aega naerda - enne tüdinesime meie kassiga mängimisest ära kui nemad sellest vaatepildist. Papplehtedega raamatutest on hetkel põnni lemmikuks üks, kus on palju erinevate loomade fotosid. Vahel ta tükk aega sirvib seda, naeratab, teeb vahepeal peenikest häält ja näitab näpuga erinevaid loomi. Loomaaeda minek on kindlasti lähiajal plaanis, kindlasti ka lasteloomaaeda, et kedagi katsuda saaks - usun, et põnnile nüüd juba meeldiks. :)

Kui igasugused väikesed asjad, mida isegi kirja ei oska panna, ometi meelde jääksid. Piilumismängud, kaissu rullimine, pea minu peale asetamine, minu eest "vehkat" tegemine, ise samal ajal, nagu ikka, naerdes - pisikesed hetked, suured emotsioonid. Rasked ajad, kerged ajad - aegajalt tulebki niimoodi järgi mõelda, mis kõik selle nii eriliseks teeb, mis on päriselt kõige tähtsam ja kui tänulik ja õnnelik tegelikult olla võib! :) 

Pildistamise käigus tuleb enamik pilte täis vallatusi ja lollitusi, kuid olgem ausad - need ongi tegelikult ju lahedamad! :)

Autod on ägedad!

Vanaisa metsas on vahva seigelda

Vanaisa metsas on üsna OK ka istuda

Parima sõbraga on alati vahva koos olla :)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar